Maa elanikel tuleb ette võtta kauge ja ohtlik teekond ja rajada teises päikesesüsteemis alaline koloonia. Ainult Maal elades püsib oht, et mingi katastroof hävitab meie koduplaneedil kogu elu, arvab tuntud Briti astrofüüsik Stephen Hawking, kirjutab Aadu Hiietamm SL Õhtulehes.
Elu hävitav katastroof võib tulla ootamatult. Elu Maal ohustavad nii kokkupõrge suure asteroidiga kui ka kosmilist päritolu gammakiirguse sähvatus. Välistada ei maksa kõike hävitavat globaalset tuumasõdagi.
Samuti ohustab meid kliimakatastroof, mille poole Maa paljude teadlaste arvates juba pöördumatult liigub. Nii on tänavune sügis Euroopas viimase 500 ja Alpides koguni viimase 1300 aasta kõige soojem.
Teadlased hoiatavad, et praeguse tendentsi jätkumisel võib Arktika muutuda juba 2080. aasta suveks jäävabaks, mis mõjutaks dramaatiliselt kogu sealse loomariigi elu.
Klimatoloog James Lovelocki arvates vaevleb Maa praegu piltlikult öeldes palavikus, mis võib kaasa tuua keskmise temperatuuri tõusu kaheksa kraadi võrra Celsiuse järgi. Niisuguse stsenaariumi teoks saamisel suudaks praeguse kuue miljardi inimese asemel Maal elada vaid 500 miljonit inimest.
Kliima järsu soojenemise peapõhjusena näevad teadlased kasvuhoonegaaside liigset paiskamist atmosfääri. USA kõrval reostavad atmosfääri järjest rohkem Hiina ja India. Näiteks hakkab Hiinas iga nädal tööle üks uus soojuselektrijaam.
Sünged perspektiivid sunnivad teadlasi tegutsema ja pakkuma välja esmapilgul utoopilisi ideid. Eelmisel nädalal Briti kõrgeima teadusauhinna, kuningliku ühingu Copley medali kättesaamisel peetud kõnes ütles Campridge’i ülikooli professor Stephen Hawking, et ainus võimalus inimkonna säilitamiseks on rajada alaline koloonia või kolooniad teistel planeetidel.
Otsingud käivad Kuna meie päikesesüsteemis rohkem eluks kõlblikke planeete pole, tuleb neid otsida teistest päikesesüsteemidest. Selleks tuleb aga luua täiesti uudsed kosmosesõidukid, midagi niisugust, mis liiguvad ulmeseriaalis «Star Trek». Tänastel kosmoselaevadel kulub lähima teise päikesesüsteemini jõudmiseks ümmarguselt 50 000 aastat, mis on selgelt liiga kaua.
Hawking on aga kindel, et võimalik on välja töötada tehnoloogia, mis lubab lähima tähe juurde jõuda kuue aastaga. Ta loodab, et uue tehnoloogia aitab välja arendada Genfi tuumauuringute keskuses CERN tuleval aastal tööd alustav algosakeste kiirendi, mille abil saab vähendatud tingimustes taasluua universumi sünnihetke, Suure Paugu.
USA teadlased otsivad juba ka niisuguseid tähti, mille ümber võivad tiirelda eluks kõlblikud planeedid.
USA kosmoseagentuuri NASA ja Californias tegutseva Maa-välist elu otsiva valitsusvälise organisatsiooni SETI ülesandeid täitva Washingtoni Garnegie instituudi teadlase Margaret Turnbulli soosik on Maast umbes 26 valgusaasta kaugusel asuv beta CVn, mis sarnaneb meie Päikesega.
Veel tõi ta eraldi välja 11,8 valgusaasta kaugusele jääva tähe epsilon Indi A, mille ümber võib suurima tõenäosusega tiirelda Maa-sarnane planeet, kus leidub vett ja kus võivad olla tekkinud primitiivsed eluvormid.
Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online
http://euro.postimees.ee/241206/lisad/teadus/teadus/232927.php
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment