Esimeste inimestena astusid 21. juulil 1969. aastal Kuu pinnale USA astronaudid Neil Armstrong ja Edwin Buzz Aldrin. Nüüd on Aldrin avalikult tunnistanud, et Kuul jälgisid nende tegevust tundmatud lendavad objektid, kirjutab SL Õhtuleht.
Apollo 11 pardale jäi Neil Armstrongi ja Edwin Aldrinit ootama astronaut Michael Collins.
Viis ja pool tundi pärast kuumooduli maandumist astus Kuu pinnale Armstrong.
«See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane hiljem legendaarseks saanud sõnad. 18 minutit hiljem järgnes talle Aldrin.
Astronaudid heiskasid Kuule USA ja hiljem ka ÜRO lipu. Vaikuse merre jäi nende käiku meenutama ka metallplaat kirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.»
Armstrong ja Aldrin tegid Kuul kümneid fotosid ning võtsid lahkudes kaasa 22 kilogrammi Kuu pinnaseproove.
Aldrini sõnul oleks nad peaaegu igaveseks Kuule jäänud, sest üks kuumooduli lüliti oli purunenud. Õnneks suutis Armstrong selle pastapliiatsiga parandada ja tagasipöördumine võis alata.
Nüüd, 37 aastat hiljem, kinnitas Edwin Aldrin Briti televisioonis näidatud värskes dokumentaalfilmis «Apollo 11: The Untold Story» ootamatult avameelselt, et nad ei olnud Kuul üksi, kuid USA kosmoseagentuur NASA otsustas selle fakti maha vaikida.
Esimest korda nägid nad üsna lähedal asuvat suurt rõngakujulist tundmatut objekti veel enne Kuule maandumist Apollo 11 illuminaatorist. Astronaudid uurisid koguni Houstoni kosmosekeskusest, kus võiks asuda kosmoselaeva Apollo 11 kolmas moodul S-IVB, mis tõukas nad Kuu orbiidile. Houstonist vastati, et S-IVB asub umbes 11 000 kilomeetri kaugusel.
«Seega ei saanud nähtud objekt olla S-IVB,» ütles Aldrin.
Tundmatud lendavad objektid saatsid neid ka Kuu pinnal.
Armstrong, Aldrin ja Collins ei rutanud oma järeldusest Maale teatama. Nad kartsid, et keegi võib sellest kuuldes otsustada Kuule lennu katkestada. Seetõttu rääkisid nad nähtust alles Maale tagasijõudmisel. NASA juhid kohustasid seejärel astronaute nähtust vaikima ning muutsid kosmoseagentuuri töö veelgi salajasemaks.
Nii pole ka avalikku fotomaterjali, mis tõestaks Aldrini jutu õigsust. Tõsi, 2002. aastal ufo-faktide otsingul NASA kompuutritesse sisse murdnud briti häkker Gary McKinnon väitis, et NASA on kõik Kuul tehtud fotod enne avaldamist retušeerinud.
Edwin Aldrin ei ole sugugi esimene USA astronaut, kes on avalikult rääkinud kohtumisest ufoga. Kolonel Gordon Cooper, kes käis kosmoses 1960. aastatel kosmoselaevade Mercury 9 ja Gemini 5 pardal, väitis juba 1985. aastal ÜROs esinedes, et nägi esimest korda ufosid 1950. aastatel Lääne-Saksamaal, kus ta teenis lendurina. Cooperi sõnul maandus ufo ka Edwardsi õhujõududebaasis.
«Ma oletan, et maavälised aparaadid ja nende meeskonnad lendavad meie planeedile teistelt planeetidelt, mis on tehniliselt meist paremini arenenud,» arvas Cooper 21 aastat tagasi.
Ta rõhutas, et hoidis palju aastaid saladust, sest seda kohustati tegema kõiki astronaute ja spetsialiste.
«Täna võin ma öelda, et USAs fikseerivad radarid iga päev objekte, mille vorm ja koostis on meile tundmatud,» lisas Cooper paljutähendavalt.
2001. aasta suvel esinesid kümned endised sõjaväelendurid, NASA töötajad ja tsiviillennunduse esindajad ettepanekuga rääkida kõigist kohtumistest ufodega ajakirjandusele ning korraldada sel teemal ka kuulamisi kongressis.
No comments:
Post a Comment