11.12.2009 Forte.ee
Ameerika rakubioloog Robert Lanza trügib usuinimeste mängumaale väitega, et surm ei ole sugugi lõplik sündmus.
Lanza arvates pole surm lihtsalt kuidagi suuteline oma ohvreid läbi lõputu hulga universumite taga ajama.
“Nendes stsenaariumides pole surma selle sõna üheski tegelikus tähenduses olemas. Kõik võimalikud universumid eksisteerivad üheaegselt hoolimata sellest, mis ühes neist toimub,” püstitab Lanza hüpoteesi ajalehes Huffington Post avaldatud artiklis.
“Ehkki üksikorganismid on määratud iseennast hävitama, pole elusolemise tunne — teadmine, kes ma olen — muud kui aju sisemuses töötav 20-vatine energiaallikas. Too energia aga ei kao surres. Üks kindlamaid aksioome teaduses on see, et energia ei sure mitte kunagi, seda ei saa ei juurde tekitada ega hävitada.”
Lanza, kes nimetab enda teooriat biotsentrismiks, postuleerib veel, et aega ja ruumi ei peaks määratlema “tahkete objektidena”.
“Lehvitage käega läbi õhu — kui kõik kõrvaldada, mis siis alles jääb? Mitte midagi. Sama kehtib aja kohta. Läbi aju ümbritseva luukesta ei ole midagi näha,” kirjutab Lanza.
“Kõik, mida te praegu näete ja kogete, on teie mõistuses aset leidev informatsioonivoog. Ruum ja aeg on lihtsalt vahendid kõige selle kokkupanemiseks. Surematus ei tähenda lakkamatut eksistentsi ajas, millel pole iial lõppu. See asub pigem üldse väljaspool aega.”
Saturday, October 2, 2010
Saturday, September 25, 2010
Elektrijaama turvakaamera salvestas tundmatu objekti
www.parnupostimees.ee 24.09.2010
reporter, Tõnu Kann
Foto Ants Liigus
Pärnus Niidu 24 kerkinud elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama üks turvakaameratest salvestas 28. augusti varahommikul tundmatu lendava objekti, mis tund aega tiirles jaama territooriumil.
“Oleks objekt viibinud meie territooriumi kohal mõne sekundi, oleks see ilmselt lindi läbivaatamisel tähelepanuta jäänud, kuid objekti salvestus on tunniajaline,” märkis Fortum Termesti Lääne-Eesti piirkonna juht Hillar Nuut, samal ajal kui koostootmisjaama juhataja Eduard Enns arvutis salvestise käivitas.
Tõesti, lindil on selgesti näha umbes meetrise läbimõõduga eredalt helendav moodustis ja selle liikumine ümber suure plekist kaubakonteineri. Helendav objekt ei peegeldunud seintelt või maapinnalt, vaid püsis õhus, kord kaugenes konteinerist, siis tõusis selle kohale. Aeglane sujuv liikumine vaheldus välkkiire kohavahetusega. Kaamera asus sündmuskohast umbes 30 meetri kaugusel.
Ühtäkki tõusis suure keravälguna mõjuv valge laik lähedal asuva aia kohale, liikus teisele poole aeda ja tuli viivu pärast jälle kaamera vaatevälja.
“Ma ei usu, et see keravälk oli,” märkis Nuut. “Uurisin selle kohta, et keravälk püsib ühes kohas sekundeid, mitte tund aega.”
Nuut ütles end nüüd juba peaaegu uskuvat, et meie tegemisi siin planeedil keegi väga teraselt jälgib. Kolleegid Soomest öelnud talle pärast lindi vaatamist põhjamaise rahuga, et iga kord, kui soomlased on mõne elektrijaama käivitanud, ilmuvad sellised helendavad tundmatud objektidki kohale, uurivad jaama mõnda aega ja lahkuvad.
Konteinerisse, mille vastu helendav objekt näis huvi tundvat, olid hoiule pandud vooluga ühendamata elektrilised varuosad ja tarvikud. Mingeid elektrilisi pingevälju selle ümber polnud.
Tundmatu objekt lahkus koostootmisjaama territooriumilt ajal, kui hommikuvalgus sedavõrd süvenes, et esemed hakkasid värve omandama, ega ole tagasi tulnud.
Eesti ufo-uurijad pole Pärnusse turvakaameralinti vaatama tulnud sellepärast, et koostootmisjaama juhid ei olnud seni sellest imelikust nähtusest kuigi palju pajatanud ega turvalinti avalikkusele näidanud.
Friday, September 17, 2010
Tundmatu müstiline jõud mõjutab NASA sondi
www.postimees.ee 16.09.2010
Kunstniku nägemus Pioneer 10
Foto: wikipedia.org
USA kosmoseagentuuri NASA poolt 30 aastat tagasi välja saadetud uurimissondi mõjutab mingi tundmatu kosmiline jõud.
Teadlaste sõnul surub mingi jõud Pioneer 10, mis läbis asteroidide vöö ja tegi Jupiterist lähifotosid ning lahkus meie Päikesesüsteemist 1983. aastal, tagasi meie süsteemi suunas, kirjutab The Telegraph.
Tundmatu jõud ei näita nõrgenemise märke. Uurijate arvates võis sond kätte juhatada senitundmatu universumis eksisteeriva jõu.
«Uurisime läbi kõikvõimalikud teooriad ja oletused, kuid mitte ükski neist ei klapi Pioneer 10 mõjuvaga. Kui see jõud ikka olemas on, siis sellel võib olla suur mõju nii kosmoseuuringutele kui ka kosmoselendudele,» lausus Californias asuva Aerospace Corporation teadlane Philip Laing.
NASA saatis Pioneer 10 välja 2. märtsil 1972. aastal. Koos oma kaksiku Pioneer 11 tegi ta detailseid fotosid Jupiterist ja Saturnist. 1983. aasta juunis möödus Pioneer 10 Pluutost, meie Päikesesüsteemi kõige kaugemast planeedist.
Teadlased jätkavad Pioneer 10 saadetavate signaalide jälgimist. Sond on Maast rohkem kui 11 miljardi kilomeetri kaugusel.
Hiljuti avaldatud uuringust paljastub ka see, et nii Pioneer 10 kui ka Pioneer 11 kiirus on muutunud. Esialgu arvati, et selle muutuse põhjuseks on viga nende väikestes raketimootorites või siis nende tuumaenergiajaama leke. Kuid need ei leidnud kinnitust.
Sondide kummalist käitumist ei saavat selgitada ka meie Päikesesüteemist väljaspool asuvate tundmatute planeetide gravitatsioonijõuga.
Mõnede teadlaste arvates on selle müstilise jõuga kokku puutunud veel kaks kosmosesondi – Galileo ja Ulysses – mis liiguvad meie Päikesesüsteemis. Nendelt saadud andmed viitavad sama tugevale jõule, mis mõjutab Pioneer 10.
«See jõud võib näiteks mõjutada meie planeedi suunas liikuvaid komeete. Ka tõstatas see jõud küsimuse, kas me teame ikka kõike gravitatsiooni kohta,» lisas Salfordi ülikooli teadlane Duncan Steel.
Kuni 1988. aastani oli Pioneer 10 kõige kaugemal kosmoses asuv Maal valmistatud objekt. Nüüd on see rekord Voyager 1 valduses.
Pioneer 10 on võimaliku tulnukatega kohtumise jaoks varustatud plaatinast ülekullatud plaadiga, millel on kujutatud naise ja mehe kuju ning kaarti Maast.
NASA teadlaste sõnul on see nagu kosmiline pudelpost.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Thursday, August 5, 2010
Churchill käskis UFO-juhtumi 50 aastaks salastada
www.forte.ee 05.08.2010
Foto: scanpix
Äsja avaldatud toimikutest ilmneb, et Winston Churchilli süüdistati Teises maailmasõjas aset leidnud kuninglike lennujõudude lennuki ja tundmatu lendava objekti kohtumise mahavaikimises.
Endine Briti peaminister käskis Inglismaa idaranniku kohal aset leidnud seletamatu intsidendi väidetavalt vähemalt 50 aastaks salastada, sest see oleks võinud põhjustada massilise paanika, vahendab The Daily Mail.
Teadlase väidet kinnitavad äsja avalikustatud ja Briti riigiarhiivi poolt veebis kättesaadavaks tehtud kaitseministeeriumi UFO-toimikud.
Võimalik kinnimätsimine sai ilmsiks, kui toosama mees, kelle väitel oli üks Churchilli ihukaitsjaist tema vanaisa, 1999. aastal valitsusele kirjutas ja intsidendi kohta aru päris.
Ta kirjeldas, kuidas tema sõja ajal kuninglikus lennuväes teeninud vanaisa viibis juures, kui Churchill ja USA kindral Dwight Eisenhower arutasid, mida UFO-vaatluse asjus ette võtta.
Mees, kelle nime toimikutes ei leidu, ütles, et pealtnägijate sõnul olla Churchill hüüdnud: “See sündmus tuleb otsekohe salastada, kuna see tekitaks rahva hulgas massilise paanika ning hävitaks inimeste usu kirikusse!”
Väidetavalt juhtus intsident sõja lõpu poole Prantsusmaalt või Saksamaalt naasva kuninglike lennuvägede luurelennukiga.
Inglismaa ranniku lähistel või kohal lähenes lennukile kummaline metallist objekt, mis ühtlustas oma kiiruse ja kursi mõneks ajaks lennuki omaga, seejärel kiirendas ja kadus.
Teadlase sõnul arutasid Churchill ja kindral Eisenhower seda sündmust, kusjuures kumbki neist ei teadnud, mida vaadeldud objekt endast kujutas. “Kumbki ei suutnud vaatlust mitte kuidagi veenvalt selgitada, mis tekitas väga tõsist muret,” ütleb teadlane.
“Vestluses Churchilliga välistas (sõja ajal Cumbria piirkonnas töötanud) konsultant võimaluse, et tegemist oli raketiga, sest rakett ei saa järsku kiirust aeglasema lennuki omaga võrdsustada ning seejärel uuesti kiirendada. Tema väitel polnud tollal isegi ette kujutatud midagi, mis taolisi manöövreid võimaldanuks.”
Sunday, July 11, 2010
Ufo katkestas Ida-Hiinas lennuliikluse
08.07.2010
Eile õhtul katkestas tundmatu lendav objekt Ida-Hiinas Zhejiangi provintsi pealinnas Hangzhous lennuliikluse.
Ufo tõttu suleti Xiaoshani lernnujaam kohaliku aja järgi umbes kell 9 õhtul ja mõned lennukid suunati maanduma Ningbo ja Wuxi lennujaama, vahendasid Xinhua jt uudisteagentuurid.
Pärast lendude ärajätmisest ja selle põhjusest teatamist tormasid kõik lennujaamas viibinud välja, et ufot vaadata, kuid ei näinud midagi. Xioshani lennujaama pressiesindaja ütles ajakirjanikele, et ufo on jälgitav vaid eriseadmetega.
Lennujaam oli suletud tund aega. Juhtunu üksikasjadest on lubatud teatada pärast uurimise lõppemist.
Heikki Aasaru
Eile õhtul katkestas tundmatu lendav objekt Ida-Hiinas Zhejiangi provintsi pealinnas Hangzhous lennuliikluse.
Ufo tõttu suleti Xiaoshani lernnujaam kohaliku aja järgi umbes kell 9 õhtul ja mõned lennukid suunati maanduma Ningbo ja Wuxi lennujaama, vahendasid Xinhua jt uudisteagentuurid.
Pärast lendude ärajätmisest ja selle põhjusest teatamist tormasid kõik lennujaamas viibinud välja, et ufot vaadata, kuid ei näinud midagi. Xioshani lennujaama pressiesindaja ütles ajakirjanikele, et ufo on jälgitav vaid eriseadmetega.
Lennujaam oli suletud tund aega. Juhtunu üksikasjadest on lubatud teatada pärast uurimise lõppemist.
Heikki Aasaru
TÜ õppejõud jahib Pärnumaal UFO-sid
www.postimees.ee 05.05.2010
Tartu ülikooli anatoomia õppejõud Ivo Kolts kinnitab veendunult, et on saanud videolindile ehtsa tõestuse maavälise elu kohta ning püstitanud Häädemeestele Liivi lahe äärde valveposti, kus ta öösiti Kihnu saare kohal sillerdavat tundmatut objekti jahib.
REKLAAM
Kõik sai alguse umbes kuu aega tagasi, kui Kolts mere kohal veidrat ja seletamatut valgusvihku nägi. Kuna värvilisi tulukesi oli reas palju, siis ei meenutanud see sugugi mõne möödasõitva laeva ahtri- või vööritulesid, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
«Tundub, et nad on pilvedes. Signaliseerimine kaob, kui pilved liiguvad ja siis äkitselt ilmuvad pilvevarjust jälle välja. Nii et ilmselt on nad pilvede kõrgusel, aga kui kõrgel on hetkel pilved, seda ma küll ei oska öelda,» rääkis Kolts.
Et nähtu oli seletamatu ja intrigeeriv, siis hankis Kolts pisut kangema kaamera ja ööl vastu 16. aprilli sai värvilise valgusrea juhuslikult video peale.
Kuigi «Pealtnägijal» ei õnnestu öö jooksul ühtegi tundmatut objekti tabada, kinnitab kummalise nähtuse olemasolu ka Koltsi naabrimees Enn Sarapik, kelle sõnul olla juba 1990-ndatel Häädemeestel arusaamatuid objekte nähtud.
«Üks 15 aastat tagasi käisime õhtul õngesid laskmas ja tagasi tulles nägime paarimehega, et kaks helenduvat kuju, mis olid algul lahus, olid hetkega koos, siis uuesti jälle lahku, ei mingit heli, ainult välkkiire liikumine. Seda nägime umbes 10-15 minutit, seda mängu ja siis tulime kalda poole ja siis korraga neid ei olnud, lihtsalt haihtusid kaugusesse,» rääkis Sarapik.
Sarapikul oli jõudnud aastatetagune kogemus juba meelest minna, kui naaber talle taaskord mere kohal võbisevaid tulukesi näitas. Mõlemad mehed usuvad, et on lindile saanud reaalse maavälise lendava taldriku.
«Laev on nagu välistatud ja tundub, et Kihnu majakas on küll taustal peal, kuid tuletorn on tunduvalt kõrgemal,» nentis Kolts.
«Pealtnägija» esitles Koltsi materjali ufoloog Igor Volkele ja arvutispetsialist Vootele Voitile, kellele tundus imelik, et peaaegu kõiki fotosid iseloomustab ebaprofessionaalsus: ülevalgustatus, pikk säriaeg ja liiga tundlik programm.
Volke sõnul ei saa väita, et videole jäädvustatu puhul oleks tegemist maavälise objektiga. «Seda kindlasti mitte. See on muidugi paljude inimeste soovunelm või taotlus, et näha. Maavälise saavutamiseks on tohutu pikk tee, ma ei hakka siin vaatajat tülitama või kurnama igasuguste metsikute tabelite ning Javalle ja Heineke klassifikaatoritega. Aga ma võiks öelda niiviisi, et kui te kujutate ette ühte A4, siis A4 ülemises nurgas on esimese astme suhteliselt igavad vaatlused ja see läheb samuti sinna kanti,» rääkis Volke.
Voit tõdes, et teda kahtlemata väga erutaks mõte sellest, et see oleks midagi põnevat ja maavälist. «Samas on seda materjali liiga vähe ja kehva kvaliteediga, et midagi selle pimedas vilkuva tulukese järgi hinnata,» nentis Voit.
«Pealtnägija» näitas pilte ka astronoom Raivo Heinale, kes on oma õuele rajatud observatooriumist juba kümme aastat kaugeid tähti ja galaktikaid pildistanud. Hein märkis, et ei ole senini ühtegi lendavat taldrikut märganud ning ka neil piltidel ei ole tegemist mingi UFO-ga.
«Miskipärast inimesed arvavad, et kui nad saavad pildile midagi sellist, siis on tegemist nagu maavälise objektiga. See on väga iseloomulik, et kui neid asju hakatakse uurima, siis nagu polegi midagi uurida, sest mitte midagi ei ole,» ütles Hein.
Tartu ülikooli anatoomia õppejõud Ivo Kolts kinnitab veendunult, et on saanud videolindile ehtsa tõestuse maavälise elu kohta ning püstitanud Häädemeestele Liivi lahe äärde valveposti, kus ta öösiti Kihnu saare kohal sillerdavat tundmatut objekti jahib.
REKLAAM
Kõik sai alguse umbes kuu aega tagasi, kui Kolts mere kohal veidrat ja seletamatut valgusvihku nägi. Kuna värvilisi tulukesi oli reas palju, siis ei meenutanud see sugugi mõne möödasõitva laeva ahtri- või vööritulesid, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
«Tundub, et nad on pilvedes. Signaliseerimine kaob, kui pilved liiguvad ja siis äkitselt ilmuvad pilvevarjust jälle välja. Nii et ilmselt on nad pilvede kõrgusel, aga kui kõrgel on hetkel pilved, seda ma küll ei oska öelda,» rääkis Kolts.
Et nähtu oli seletamatu ja intrigeeriv, siis hankis Kolts pisut kangema kaamera ja ööl vastu 16. aprilli sai värvilise valgusrea juhuslikult video peale.
Kuigi «Pealtnägijal» ei õnnestu öö jooksul ühtegi tundmatut objekti tabada, kinnitab kummalise nähtuse olemasolu ka Koltsi naabrimees Enn Sarapik, kelle sõnul olla juba 1990-ndatel Häädemeestel arusaamatuid objekte nähtud.
«Üks 15 aastat tagasi käisime õhtul õngesid laskmas ja tagasi tulles nägime paarimehega, et kaks helenduvat kuju, mis olid algul lahus, olid hetkega koos, siis uuesti jälle lahku, ei mingit heli, ainult välkkiire liikumine. Seda nägime umbes 10-15 minutit, seda mängu ja siis tulime kalda poole ja siis korraga neid ei olnud, lihtsalt haihtusid kaugusesse,» rääkis Sarapik.
Sarapikul oli jõudnud aastatetagune kogemus juba meelest minna, kui naaber talle taaskord mere kohal võbisevaid tulukesi näitas. Mõlemad mehed usuvad, et on lindile saanud reaalse maavälise lendava taldriku.
«Laev on nagu välistatud ja tundub, et Kihnu majakas on küll taustal peal, kuid tuletorn on tunduvalt kõrgemal,» nentis Kolts.
«Pealtnägija» esitles Koltsi materjali ufoloog Igor Volkele ja arvutispetsialist Vootele Voitile, kellele tundus imelik, et peaaegu kõiki fotosid iseloomustab ebaprofessionaalsus: ülevalgustatus, pikk säriaeg ja liiga tundlik programm.
Volke sõnul ei saa väita, et videole jäädvustatu puhul oleks tegemist maavälise objektiga. «Seda kindlasti mitte. See on muidugi paljude inimeste soovunelm või taotlus, et näha. Maavälise saavutamiseks on tohutu pikk tee, ma ei hakka siin vaatajat tülitama või kurnama igasuguste metsikute tabelite ning Javalle ja Heineke klassifikaatoritega. Aga ma võiks öelda niiviisi, et kui te kujutate ette ühte A4, siis A4 ülemises nurgas on esimese astme suhteliselt igavad vaatlused ja see läheb samuti sinna kanti,» rääkis Volke.
Voit tõdes, et teda kahtlemata väga erutaks mõte sellest, et see oleks midagi põnevat ja maavälist. «Samas on seda materjali liiga vähe ja kehva kvaliteediga, et midagi selle pimedas vilkuva tulukese järgi hinnata,» nentis Voit.
«Pealtnägija» näitas pilte ka astronoom Raivo Heinale, kes on oma õuele rajatud observatooriumist juba kümme aastat kaugeid tähti ja galaktikaid pildistanud. Hein märkis, et ei ole senini ühtegi lendavat taldrikut märganud ning ka neil piltidel ei ole tegemist mingi UFO-ga.
«Miskipärast inimesed arvavad, et kui nad saavad pildile midagi sellist, siis on tegemist nagu maavälise objektiga. See on väga iseloomulik, et kui neid asju hakatakse uurima, siis nagu polegi midagi uurida, sest mitte midagi ei ole,» ütles Hein.
Tuumafüüsik: ufoinfo varjamine on kosmiline Watergate
Endise tuumafüüsiku sõnul püüab USA valitsus kõigest väest varjata informatsiooni, mis neil on tundmatute lendavat objektide ehk UFOde kohta.
Stanton Friedmani sõnul on USA ametiisikud tulnukaid uurinud alates 1947. aastast, kirjutab foxnews.com.
«Tulnukate ja nende lendavate aluste kohta on väga mahukas materjal kogutud. Selle varjamise saaks lausa sajandi projektiks kuulutada,» on Friedman veendunud.
Friedman oli 14 aastat füüsik sellistes firmades nagu General Electric, General Motors, Westinghouse ja Aerojet General Nucleonics, kus ta töötas mitmete salaprojektidega.
Alates 1958. aastast hakkasid talle tundmatud lendavad objektid huvi pakkuma.
«Pärast 53 aasta pikkust uurimistööd olen veendunud, et tegemist on laiaulatusliku kosmilise Watergate`iga. Erinevate riikide valitsused on ufoinfoga tegelenud alates 1947. aastast ning sellega tegeletakse siiani,» jätkas teadlane.
Friedmanil ilmus hiljuti uus raamat «Science Was Wrong», kus ta käsitleb ufoinfo varjamise põhjuseid ja tagajärgi.
Friedmani sõnul on teadlased hakanud vaikselt tunnistama, et Maad on võinud ja võivad ka tulevikus külastada meist erinevad intelligentsed olendid.
Ta tõi näiteks SETI projekti, milles otsitakse kosmosest intelligentset elu.
«Mind ärritab kõige rohkem, et SETI teadlased ei ole enda sõnul leidnud märke teiste planeetide või galaktikate intelligentse elu kohta. Tegelikult kästakse neil suu lihtsalt kinni hoida,» lisas Friedman.
Watergate`i skandaal sai nime Washingtonis asuva hotelli- ja bürookompleksi järgi, kus asuvasse demokraatliku partei valimisstaapi 1972. aastal sisse murti.
Washington Posti ajakirjanike põhjalik juurdlus näitas, et operatsioonist oli teadlik ka tagasivalimist taotlenud vabariiklasest president Richard Nixon, kuigi ta seda esialgu eitas.
1974. aastal astus Nixon nende süüdistuste tõttu ametist tagasi.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Sunday, June 20, 2010
Infusioon, ilma inimese teadmata
Mõlema järgneva juhtumi puhul on isikutel vahetu teadlik mälestus sündmusest. Need mälestused olid selged ja rohkeid detaile lisandus hüpnoosi all.
Eddie oli lihttööline, kolmekümnendates aastates ning kes kõhkles isegi rääkida sellest kogemusest. Ta tegi seda ainult oma tüdruksõbra nõudel. Ta tundis silmnähtavalt ebamugavust salvestavast diktofonist laual. Ütlesin, et mõne minuti pärast ei tea ta sellest diktofonist midagi.
Ta rääkis sündmusest mis juhtus peaaegu kakskümmend aastat tagasi kui ta oli 17 aastane keskkooli poiss, kes elas maakülas Missouris. Pärast sõbra külastamist linnas oli ta teel koju oma vana kaubikuga. Oli öö kui ta sõitis mööda kruusateed kodupoole piirkonnas kus maju esines väga harvalt. Kui ta esimest korda valgust märkas, arvas ta et tegemist on välilambiga mis uuendustena piirkonda tekkisid. Mõned farmerid asendasid oma senised valgustused nendega. Samas, polnud ta selles kohas kunagi valgust märganud. Mida lähemale ta sellele jõudis, sai ta aru, et tegemist ei ole farmi välilambiga kuna see muutus heledamaks ja oli kõrgemal taevas. See liikus tema suunas kuni peatus tema kohal ja siis järgnes kaubikule selle sõidukiirusel. Ta pistis pea aknast välja, et seda vaadata. Pool miili kodust, liikus see äkki temast ette ning hõljus ühe puusalu kohal. Siis ta nägi, et see on suur ja läätse kujuline objekt. Oli näha oranže tulesid selle sees ning keskkoht pöörles põhjustades tulede vilkumise. Selle põhi oli metalselt hõbedane. Tema uudishimu pani ta kaubiku peatama mäejalamil. Ta väljus autost ning istus kaubiku kasti, et vaadelda kummalist objekti. Talle tundus imelik, et ta ei tundnud hirmu kuid ta arvas, et kuna ta oli kasvatatud maal ja viibis palju väljas siis ei kartund ta midagi. Kui ta seal istus ja vaatles, väljus objekti põhjast sinine valgus, mis valgustas puudelatvu. See hõljus ühel kohal ja kuigi keskkoht pöörles polnud mingit heli kuulda. Objekt oli 7,3 meetri suuruse läbimõõduga.
Ta istus seal objekti vaadates umbes 15 kuni 20 minutit. Selle aja jooksu juhtus veel üks kummaline asi. Lähenes naaber perega oma päevinäinud pikapiga: kaks täiskasvanud ja trobikond lapsi, kes elasid kolme miili kaugusel tema kodust. Eddie vehkis kätega ja näitas üles, tahtes nende tähelepanu omale tõmmata. Ta teadis, et nad oleksid pidanud teda märkama kuna ta kaubik oli pooleldi teel. Kuid nood sõitsid edasi isegi mitte aeglustamata. Ta ütles, et tundus isegi nagu oleks ta nähtamatu olnud. Hiljem, tundis ta kiusatust neilt küsida, et miks nad ei peatunud, kuid ei suutnud ennast viia selleni, et sellel teemal kellegiga rääkida.
Kui ta koju jõudis, jooksis ta kisades trepist üles. Ta vanemad magasid ning ärkasid ehmunult tema kisa peale. Ta sundis neid minema akna juurde ja välja vaatama kuid valgus oli kahanenud juba pisikeseks. Hetke pärast see kustus ja kadus. Midaiganes tema vanemad nägi oli see pelgalt suure laeva armetu vari. Järgneva aasta jooksul nähti selles piirkonnas UFOsid ja mõned korrad isegi politsei poolt. Kuid ükski ei olnud selline lähivaatlus.
Tihtipeale on juhtumeid kus inimene on kindel, et ta üksnes vaatles eemalt UFO’t kuid tegelikkuses toimus kontakt millest ta enam teadlik ei ole. Ning vastupidi, arvatakse, et kui nähti UFO siis kindlasti toimus ka kontakt kuid nii see ei pruugi olla. Tegemist oligi pelgalt vaatlusega.
Pärast juhtumi rääkimist nõustus Eddie ka hüpnoosiga. Hüpnoosi ajal ei lisanud ta midagi uut. Otsustasin küsitleda Eddie alateadvust, sest tihti saab sealt hoopis üllatavamaid vastuseid. Tahtsin teada, kas oli juhtunud midagi millest Eddie teadlik ei olnud. Tema vastus oli, et oli toimunud infusioon. Talle oli sisestatud informatsiooni fragmente. Ja talle oli antud juhatust. Ta jätkas infusioonile viitamist ja kui ma küsisin temalt, et mida ta selle all silmas peab siis kasutas ta mulle tundmatut sõna. Ma kirjutan selle selliselt kuidas see kõlas: contruvering ( inglise keeles ). Ma ei saanud sellest sõnast aru ning Eddie ei teadnud samuti mida see tähendab. Alateadvus ütles, et informatsiooni killud tulid laevast ja aitavad teda arengul ja kasvul. See oli psüühiline ja informatsioon võeti vastu keharakkudega kuigi tal polnud aimu mis info see oli. Ma küsisin, et miks see oli Eddiega juhtunud ning vastus oli, et ta oli haavatav. Ta oli mõjutatav ja naiivne ja see tegi kontakti lihtsamaks. Nad otsisid inimest kellesse nad saaksid siseneda ja seeme kasvama panna. Ma olin uudishimulik, et mida nad mõtlesid “seemne” all ja tal oli kummaline vastus, “seeme nende olemusest, nende ühtsus. Ma ei ole eraldi. Ühtsus, mitte kaks, vaid üks. Seeme või idee, on istutatud psüühikasse valgus infusioonina. See on rakkudes, mälestus
ühtsusest. See võib olla istutatud kõikjal, kus on avamine. Me kõik oleme nendega üks. Me ei ole loodud kui kaks, vaid üks. Nad tahavad et me teaksime seda, ja sel ööl oli ta võimalus näha meid. Ta oli hea kandidaat informatsiooni sisestamiseks.” Tundub, et on olnud veel aegu Eddie elus kus ta on eneseteadmata juhatust saanud kuna õppetunnid on läinud otse tema alateadvusse, tal ei ole mingit teadlikku mälestust nendest. Talle meenus ainult juhused kui loomad käitusid ebatavaliselt. Kontaktid juhtusid tavaliselt läbi loomade silmade kuna loomi sai selleks kasutada. Üllatudes nägi Eddie ühtsuse vaimu loomade silmades. Mõni kord polnud tegemist reaalse loomaga vaid illusiooniga. Seda tehti kuna otsiti inimeses haavatavat kohta. “Inimene peab olema tasa. Inimene peab peatama oma maailma.” Nad panid inimese nägema midagi mida polnud tegelikult olemas läbi üllatusmomendi. Nad kaotavad inimeses valvsuse. Kuid ma mõtlesin, et inimesed ei ole koguaeg valvsad.
Vastus oli, “Sa oleksid üllatunud. Inimesed on alati valvsad. Me peame leidma mooduseid, et inimest üllatada. Kui inimene keskendub millegile, laevale või loomale, kui saame tema tähelepanu, saame me tema maailma peatada. Siis saab infusioon toimuda. Me kasutame üllatusmomenti. Kui inimesed tegelevad oma igapäevase rutiiniga ei saa me nende tähelepanu ega keskendumist ja siis see ei tööta. Nende tähelepanu peab olema kuidagi suunatud.”
Ma ütlesin, et siis peavad nad ju pidevalt jälgima, et pragusid leida. Ta ütles, et nad jälgivadki. See oleks ka vastuseks, miks kontaktisikud on nähtamatud teistele kes sündmusega seotud ei ole. Teiste maailm ei ole peatatud.
Ta ütles, “ Mitte ainult loomi ei kasutata selle saavutamiseks, kasutatakse ka unenägusid. Sellisel juhul kogevad nad kontrollitavat und ebatavaliste omadustega. Lucid Dream, unenäo tüüp mis on reaalsemad kui tavalised unenäod. Tihti kogetakse nendes unenägudes ka füüsilise aistinguid ( isver – minu delfiini unenägu! Appi mind on infusioonitud! :-D Aerling ). Need kanduvad edasi ka ärkveloleku aega. Uni võib kanda hirmu emotsiooni kuna tihti peab magava inimese tabama ootamatult, sarnaselt ärkvel olevale inimesele. Hirm on kõige tugevam emotsioon ja on kasutatav maailma peatamiseks nii magava kui ärkvel oleva inimese puhul. Luues tugeva emotsiooni on meil kergem kontakti saada. Üllatuse ja hirmu elemendid loovad suunatud tähelepanu. Hirmu kasutatakse ainult ajutiselt ja peab kasutama korrektselt. Hirm on lihtsalt kanali avamine kuid mõned inimesed klammerduvad sellesse. Mõndade inimeste jaoks on see hirmu emotsioon arusaadavam kui sõnum.
D: Tundub, et tulnukad kasutavad emotsioone sääraselt, mis on meile arusaamatu.
E: Me kasutame emotsioone sääraselt, et meie isegi ei saa aru.
D: Tegelikult ei ole siis midagi karta?
E: Ei. See on õrn pragu rakus. Mingit kahju sellest ei tule.
Maakohtades on mõeldamatu, et naaber ei peatuks tuttava teeääres seisvat autot nähes ega uuriks mis toimub. Tõenäoliselt oligi Eddie oma naabritele nähtamatu kuna tema isikliku maailma ajakulg oli peatatud samas kui teised omasoodu ajakulus edasi liikusid.
Pärast hüpnoosist äratamist meenusid Eddiele mõned kummalised juhtumid loomadega. Ükskord aidates oma isa viljapõllul, juhtis ta traktorit kui nägi tuvi enda
suunas lendamas ning too maandus tema paremale sirutatud käele. Ta tundis, et midagi juhtus sellel hetkel, kuna see oli nii kummaline. Teine juhtum oli kui ta istus maisipõllul kui koiott lähenes ning hakkas ümber tema tiirutama. See oli väga ebatavaline kuna koiotid väldivad inimesi. Ükskord kui ta metsas jahil oli, lubas hirv ta enda lähedale ning ennast puudutada. Tal ei olnud mingeid hirmu tundemärke. Sellistel hetkedel tundis ta, et toimus midagi mis aja maha võtsid. Ta hakkas vaatama
asjadele teise pilguga.
Eddie oli lihttööline, kolmekümnendates aastates ning kes kõhkles isegi rääkida sellest kogemusest. Ta tegi seda ainult oma tüdruksõbra nõudel. Ta tundis silmnähtavalt ebamugavust salvestavast diktofonist laual. Ütlesin, et mõne minuti pärast ei tea ta sellest diktofonist midagi.
Ta rääkis sündmusest mis juhtus peaaegu kakskümmend aastat tagasi kui ta oli 17 aastane keskkooli poiss, kes elas maakülas Missouris. Pärast sõbra külastamist linnas oli ta teel koju oma vana kaubikuga. Oli öö kui ta sõitis mööda kruusateed kodupoole piirkonnas kus maju esines väga harvalt. Kui ta esimest korda valgust märkas, arvas ta et tegemist on välilambiga mis uuendustena piirkonda tekkisid. Mõned farmerid asendasid oma senised valgustused nendega. Samas, polnud ta selles kohas kunagi valgust märganud. Mida lähemale ta sellele jõudis, sai ta aru, et tegemist ei ole farmi välilambiga kuna see muutus heledamaks ja oli kõrgemal taevas. See liikus tema suunas kuni peatus tema kohal ja siis järgnes kaubikule selle sõidukiirusel. Ta pistis pea aknast välja, et seda vaadata. Pool miili kodust, liikus see äkki temast ette ning hõljus ühe puusalu kohal. Siis ta nägi, et see on suur ja läätse kujuline objekt. Oli näha oranže tulesid selle sees ning keskkoht pöörles põhjustades tulede vilkumise. Selle põhi oli metalselt hõbedane. Tema uudishimu pani ta kaubiku peatama mäejalamil. Ta väljus autost ning istus kaubiku kasti, et vaadelda kummalist objekti. Talle tundus imelik, et ta ei tundnud hirmu kuid ta arvas, et kuna ta oli kasvatatud maal ja viibis palju väljas siis ei kartund ta midagi. Kui ta seal istus ja vaatles, väljus objekti põhjast sinine valgus, mis valgustas puudelatvu. See hõljus ühel kohal ja kuigi keskkoht pöörles polnud mingit heli kuulda. Objekt oli 7,3 meetri suuruse läbimõõduga.
Ta istus seal objekti vaadates umbes 15 kuni 20 minutit. Selle aja jooksu juhtus veel üks kummaline asi. Lähenes naaber perega oma päevinäinud pikapiga: kaks täiskasvanud ja trobikond lapsi, kes elasid kolme miili kaugusel tema kodust. Eddie vehkis kätega ja näitas üles, tahtes nende tähelepanu omale tõmmata. Ta teadis, et nad oleksid pidanud teda märkama kuna ta kaubik oli pooleldi teel. Kuid nood sõitsid edasi isegi mitte aeglustamata. Ta ütles, et tundus isegi nagu oleks ta nähtamatu olnud. Hiljem, tundis ta kiusatust neilt küsida, et miks nad ei peatunud, kuid ei suutnud ennast viia selleni, et sellel teemal kellegiga rääkida.
Kui ta koju jõudis, jooksis ta kisades trepist üles. Ta vanemad magasid ning ärkasid ehmunult tema kisa peale. Ta sundis neid minema akna juurde ja välja vaatama kuid valgus oli kahanenud juba pisikeseks. Hetke pärast see kustus ja kadus. Midaiganes tema vanemad nägi oli see pelgalt suure laeva armetu vari. Järgneva aasta jooksul nähti selles piirkonnas UFOsid ja mõned korrad isegi politsei poolt. Kuid ükski ei olnud selline lähivaatlus.
Tihtipeale on juhtumeid kus inimene on kindel, et ta üksnes vaatles eemalt UFO’t kuid tegelikkuses toimus kontakt millest ta enam teadlik ei ole. Ning vastupidi, arvatakse, et kui nähti UFO siis kindlasti toimus ka kontakt kuid nii see ei pruugi olla. Tegemist oligi pelgalt vaatlusega.
Pärast juhtumi rääkimist nõustus Eddie ka hüpnoosiga. Hüpnoosi ajal ei lisanud ta midagi uut. Otsustasin küsitleda Eddie alateadvust, sest tihti saab sealt hoopis üllatavamaid vastuseid. Tahtsin teada, kas oli juhtunud midagi millest Eddie teadlik ei olnud. Tema vastus oli, et oli toimunud infusioon. Talle oli sisestatud informatsiooni fragmente. Ja talle oli antud juhatust. Ta jätkas infusioonile viitamist ja kui ma küsisin temalt, et mida ta selle all silmas peab siis kasutas ta mulle tundmatut sõna. Ma kirjutan selle selliselt kuidas see kõlas: contruvering ( inglise keeles ). Ma ei saanud sellest sõnast aru ning Eddie ei teadnud samuti mida see tähendab. Alateadvus ütles, et informatsiooni killud tulid laevast ja aitavad teda arengul ja kasvul. See oli psüühiline ja informatsioon võeti vastu keharakkudega kuigi tal polnud aimu mis info see oli. Ma küsisin, et miks see oli Eddiega juhtunud ning vastus oli, et ta oli haavatav. Ta oli mõjutatav ja naiivne ja see tegi kontakti lihtsamaks. Nad otsisid inimest kellesse nad saaksid siseneda ja seeme kasvama panna. Ma olin uudishimulik, et mida nad mõtlesid “seemne” all ja tal oli kummaline vastus, “seeme nende olemusest, nende ühtsus. Ma ei ole eraldi. Ühtsus, mitte kaks, vaid üks. Seeme või idee, on istutatud psüühikasse valgus infusioonina. See on rakkudes, mälestus
ühtsusest. See võib olla istutatud kõikjal, kus on avamine. Me kõik oleme nendega üks. Me ei ole loodud kui kaks, vaid üks. Nad tahavad et me teaksime seda, ja sel ööl oli ta võimalus näha meid. Ta oli hea kandidaat informatsiooni sisestamiseks.” Tundub, et on olnud veel aegu Eddie elus kus ta on eneseteadmata juhatust saanud kuna õppetunnid on läinud otse tema alateadvusse, tal ei ole mingit teadlikku mälestust nendest. Talle meenus ainult juhused kui loomad käitusid ebatavaliselt. Kontaktid juhtusid tavaliselt läbi loomade silmade kuna loomi sai selleks kasutada. Üllatudes nägi Eddie ühtsuse vaimu loomade silmades. Mõni kord polnud tegemist reaalse loomaga vaid illusiooniga. Seda tehti kuna otsiti inimeses haavatavat kohta. “Inimene peab olema tasa. Inimene peab peatama oma maailma.” Nad panid inimese nägema midagi mida polnud tegelikult olemas läbi üllatusmomendi. Nad kaotavad inimeses valvsuse. Kuid ma mõtlesin, et inimesed ei ole koguaeg valvsad.
Vastus oli, “Sa oleksid üllatunud. Inimesed on alati valvsad. Me peame leidma mooduseid, et inimest üllatada. Kui inimene keskendub millegile, laevale või loomale, kui saame tema tähelepanu, saame me tema maailma peatada. Siis saab infusioon toimuda. Me kasutame üllatusmomenti. Kui inimesed tegelevad oma igapäevase rutiiniga ei saa me nende tähelepanu ega keskendumist ja siis see ei tööta. Nende tähelepanu peab olema kuidagi suunatud.”
Ma ütlesin, et siis peavad nad ju pidevalt jälgima, et pragusid leida. Ta ütles, et nad jälgivadki. See oleks ka vastuseks, miks kontaktisikud on nähtamatud teistele kes sündmusega seotud ei ole. Teiste maailm ei ole peatatud.
Ta ütles, “ Mitte ainult loomi ei kasutata selle saavutamiseks, kasutatakse ka unenägusid. Sellisel juhul kogevad nad kontrollitavat und ebatavaliste omadustega. Lucid Dream, unenäo tüüp mis on reaalsemad kui tavalised unenäod. Tihti kogetakse nendes unenägudes ka füüsilise aistinguid ( isver – minu delfiini unenägu! Appi mind on infusioonitud! :-D Aerling ). Need kanduvad edasi ka ärkveloleku aega. Uni võib kanda hirmu emotsiooni kuna tihti peab magava inimese tabama ootamatult, sarnaselt ärkvel olevale inimesele. Hirm on kõige tugevam emotsioon ja on kasutatav maailma peatamiseks nii magava kui ärkvel oleva inimese puhul. Luues tugeva emotsiooni on meil kergem kontakti saada. Üllatuse ja hirmu elemendid loovad suunatud tähelepanu. Hirmu kasutatakse ainult ajutiselt ja peab kasutama korrektselt. Hirm on lihtsalt kanali avamine kuid mõned inimesed klammerduvad sellesse. Mõndade inimeste jaoks on see hirmu emotsioon arusaadavam kui sõnum.
D: Tundub, et tulnukad kasutavad emotsioone sääraselt, mis on meile arusaamatu.
E: Me kasutame emotsioone sääraselt, et meie isegi ei saa aru.
D: Tegelikult ei ole siis midagi karta?
E: Ei. See on õrn pragu rakus. Mingit kahju sellest ei tule.
Maakohtades on mõeldamatu, et naaber ei peatuks tuttava teeääres seisvat autot nähes ega uuriks mis toimub. Tõenäoliselt oligi Eddie oma naabritele nähtamatu kuna tema isikliku maailma ajakulg oli peatatud samas kui teised omasoodu ajakulus edasi liikusid.
Pärast hüpnoosist äratamist meenusid Eddiele mõned kummalised juhtumid loomadega. Ükskord aidates oma isa viljapõllul, juhtis ta traktorit kui nägi tuvi enda
suunas lendamas ning too maandus tema paremale sirutatud käele. Ta tundis, et midagi juhtus sellel hetkel, kuna see oli nii kummaline. Teine juhtum oli kui ta istus maisipõllul kui koiott lähenes ning hakkas ümber tema tiirutama. See oli väga ebatavaline kuna koiotid väldivad inimesi. Ükskord kui ta metsas jahil oli, lubas hirv ta enda lähedale ning ennast puudutada. Tal ei olnud mingeid hirmu tundemärke. Sellistel hetkedel tundis ta, et toimus midagi mis aja maha võtsid. Ta hakkas vaatama
asjadele teise pilguga.
Kontsentreeritud aja juhtum
Ma puutusin kokku kolme juhtumiga 1988, 1989 aastal mis eeldasid aja moonutamist ja võib-olla isegi liikumist teise dimensiooni.
1987 aasta suvel avaldas Lou Farish väikese tasuta kuulutuse kohaliku kaubanduskeskuse ajalehte paludes, et kui kellegil on olnud ebatavalisi itsitente UFOdega talle helistada. See oli esimene ja ainuke kord kui ta säärase kuulutuse avaldas. Naine nimega Janet helistas talle, ning teatas imelikust juhtumisest eelmisel õhtul. Naine oli väga ebalev ega tahtnud oma nime öelda. Ta ütles, et oli sõitnud Little Rock nimelisest kohast oma koju teiselpool Conwayd ainult 15 minutiga. Kuna teekonna pikkus on umbes 50 miili võtab sõit tavaliselt 45 minutit. Sõidul polevat olnud jälgegi teistest liiklejatest, mis on väga ebatavaline. Koju jõudes tegid ta koerad hirmsat lärmi, mis oli nende puhul samuti ebatavaline. Lou arvas, et tegmis siis aja kokkusurumise juhtumiga, mitte kadunud ajaga. Ainuke asi, mis tundus viitavat UFO juhtumile oli, et naine nägi sõiduajal ühtede puude kohal suurt heledat valgust. Ta oli ärinaine, ega tahtnud oma nime avaldada ning tundis häbitunnet sellest juhtumist rääkides. Naine oli väga “jalgadega maas” inimene ning polnud kunagi lugenud ega huvi tundnud UFO juhtumistest.
Lou Farish uuris kas naine oleks nõus hüpnoosiga, et juhtumisse selgust tuua kuid naine oli selle vastu. Aeg ajalt helistas Lou talle tagasi kuid hoolimata sellest, et naine oli otsinud erinevaid reaalseid põhjusi valgusele ning aja moonutusele ei suutnud ta mõistliku seletust leida.
Kohtusin Janetiga viimaks Ozark UFO konverentsil Eureka Spring’is aprillis 1989. Ta oli vastumeelselt nõustunud tulema konverentsile. Ta oli tähelepanlikult kuulanud sõnavõtte ja vaadanud näidatavaid slaide kuid mitte ükski neist ei kattunud tema kogemusega ning ta leidis, et osalemine konverentsil oli tõeline ajaraisk. Teda ei huvitanud see. Lou tudvustas meid pärast konverentsi. Ta lõdvestus nähtavalt minuga rääkides ning tema lugu hakkas kooruma. Ta näis tundvat kergendust, et sai viimaks lugu kellegile rääkida ning ta näis tunnetavat, et ma ei naeruväärista teda ning olin valmis teda aitama. Ta otsustas kõik ära rääkida kuna talle olid hiljuti hakanud meenuma teatud detailid, mis tegid sündmuse veelgi segasemaks.
Ma olin veendunud, et tegemist on kontsentreeritud aja juhtumiga. Nii see ka oli. Ta oli inimene, kes tahtis leida kinnitust igale detailile, et rahuldada omaenda uudishimu. Ta oli juba kontrollinud mõningate inimestega kellaaega, mis kell ta oli tollel õhtul Little Rocki restoranist lahkunud. Oli umbes südaöö kui ta oli sõitnud välja I-40 maanteele kust keeras harutee tema kodu poole. On ainult üks tee, mis sinna viib ning seal on alati liiklust olenemata ööst või päevast. Ta tunneb iga teekäänu ja pööret ning teab igat maja teeääres kuna sõidab sama teed iga päev. Sellel ööl oli kõik aga erinev ja imelik. Ei olnud näha ühtegi tähte taevas ja ta märkas, et oli ebatavaliselt vaikne. Isegi ritsikad ei siristanud. Ta märkas, et üheski majas ei põlenud tuli, isegi mitte reklaamsiltide kohal ( mille tuled alati põlesid ). Ta teadis piirkonda hästi ja alati oli näha majatulede rida öösiti niikaugele kui silm ulatus. Ei olnud hääli ega elumärke. Ei olnud liiklust, mis oli kõige ebatavalisem.
Siis nägi ta objekti. See oli hiiglaslik, jäädes temast paremale puudekohale. See oli pikliku kujuga ja oli väga intensiivselt oranž. Helendus jäi objekti siseseks ega kumanud väljapoole. Ei olnud näha mingeid märke, ei olnud aknaid, ei olnud teisi tulesid ainult täiuslik oranž piklik objekt. Kui ta seda esmalt nägi arvas, ta, et päike loojub. Kuigi päike oli loojunud mitu tundi varem oli see esmane mõte mis talle pähe lõi. Seejärel mõtles ta, et tegemist võib-olla meteooriga või mingi päikese peegeldusega. Ta otsis sellele loogilist seletust. Ta pidurdas autot, et objekti vaadata. Normaalselt oleks see võimatu olnud liikluse tõttu. Auto liikus aeglaselt ja Janet oli lummatud hiiglaslikust valgusest. Siis märkas ta teepeal midagi mida pidas surnud loomaks. Kui ta sellega kohakuti jõudis, peatas ta auto, et seda silmitseda. Ta nägi imestunult, et tegemist oli tavalise kodukassiga, kes oli tardunud väga imelikus asendis. See istus oma tagajalgadel, karvad turris, esikäpad õhus ning näis vaatavat üles sama objekti suunas, mis tema tähelepanu oli äratanud. Loom ei tundunud surnuna kuid oli kroteskselt tardunud nagu pausile pandud multikastseenis. See oli ainuke elumärk, mida ta märkas kui seda nii saab nimetada.
Ta jätkas aeglaselt sõitu ning vahtis objekti. Kui ta sellega kohakuti jõudis, kustus see ja kadus kuid väga ebatavalisel viisil. Ülemine ja alumine objekti äär sulgusid aeglaselt jättes tumeda koha puude kohale. Ta demonstreeris seda kätega ning see jättis mulje nagu oleks hiiglaslik silm sulgunud. Võimalik, et objekt oli siiski seal kuid sulandus pimedusega ühte.
Seejärel kiirendas Janet autot ning jätkas koduteed olles segaduses. Ta ütles, et ei tundnud hirmu, ainult hämmastunud ja imestunud olekut. Tema kalkuleeriv aju püüdis leida nähtule seletust.
Kui ta koju jõudis, käitusid tema koerad aedikus väga ebatavaliselt. Nad haukusid, ulgusid, närisid aediku traate ja kraapisid seda, et välja pääseda. Ta ütles, et nad polnud kunagi varem sääraselt käitunud. Tavaliselt nad isegi ei haukunud kui tema või keegi teine aeda sisse sõitis. Sellel õhtul aga kui tema saabus läksid nad hulluks. Ma küsisin, et kas ta märkas midagi ebatavalist auto või enda juures kuid ta ei märganud midagi.
Majja sisenedes oli ta hämmastunud kui kella nägi. Ta vaatas üle kõik kodus olevad kellad ja kõik näitasid sama aega. Ta oli liiga kiiresti koju jõudnud. Ta arvutas, et 15 minutit oli võtnud sõit, mis oli ilmvõimatu võttes veel arvesse seda aeglast tempot. Ta äratas oma abikaasa ning palus tollel öelda, mida kell näitab ning järgmiseks hommikuks see meeles pidada.
Janet ütles, et talle on hakanud meenuma teatud detailid sellest intsidendist. Talle meenus, et mingi jutt jooksis risti üle maantee kohe auto ninaeest kui ta esmakordselt objekti nägi. Samal hetkel oli näha mingi välgatust keset teed. Ta kirjeldas seda kui kiiret valgusehelki peeglilt. Tal oli raskusi seda kirjeldada kuid see meenutas talle lõbustuspargi peeglite saali peegeldusi.
Ma ei hüpnotiseerinud teda kuid olin veendunud, et selles loos on midagi enamat. Ta ei tahtnud seda juhtumit edasi uurida kuna ta elu oli korraldatud. Ta oli oma äriga väga seotud ega tahtnud, et tema tähelepanu sellelt hajuks või tekitada segadust oma ellu.
1987 aasta suvel avaldas Lou Farish väikese tasuta kuulutuse kohaliku kaubanduskeskuse ajalehte paludes, et kui kellegil on olnud ebatavalisi itsitente UFOdega talle helistada. See oli esimene ja ainuke kord kui ta säärase kuulutuse avaldas. Naine nimega Janet helistas talle, ning teatas imelikust juhtumisest eelmisel õhtul. Naine oli väga ebalev ega tahtnud oma nime öelda. Ta ütles, et oli sõitnud Little Rock nimelisest kohast oma koju teiselpool Conwayd ainult 15 minutiga. Kuna teekonna pikkus on umbes 50 miili võtab sõit tavaliselt 45 minutit. Sõidul polevat olnud jälgegi teistest liiklejatest, mis on väga ebatavaline. Koju jõudes tegid ta koerad hirmsat lärmi, mis oli nende puhul samuti ebatavaline. Lou arvas, et tegmis siis aja kokkusurumise juhtumiga, mitte kadunud ajaga. Ainuke asi, mis tundus viitavat UFO juhtumile oli, et naine nägi sõiduajal ühtede puude kohal suurt heledat valgust. Ta oli ärinaine, ega tahtnud oma nime avaldada ning tundis häbitunnet sellest juhtumist rääkides. Naine oli väga “jalgadega maas” inimene ning polnud kunagi lugenud ega huvi tundnud UFO juhtumistest.
Lou Farish uuris kas naine oleks nõus hüpnoosiga, et juhtumisse selgust tuua kuid naine oli selle vastu. Aeg ajalt helistas Lou talle tagasi kuid hoolimata sellest, et naine oli otsinud erinevaid reaalseid põhjusi valgusele ning aja moonutusele ei suutnud ta mõistliku seletust leida.
Kohtusin Janetiga viimaks Ozark UFO konverentsil Eureka Spring’is aprillis 1989. Ta oli vastumeelselt nõustunud tulema konverentsile. Ta oli tähelepanlikult kuulanud sõnavõtte ja vaadanud näidatavaid slaide kuid mitte ükski neist ei kattunud tema kogemusega ning ta leidis, et osalemine konverentsil oli tõeline ajaraisk. Teda ei huvitanud see. Lou tudvustas meid pärast konverentsi. Ta lõdvestus nähtavalt minuga rääkides ning tema lugu hakkas kooruma. Ta näis tundvat kergendust, et sai viimaks lugu kellegile rääkida ning ta näis tunnetavat, et ma ei naeruväärista teda ning olin valmis teda aitama. Ta otsustas kõik ära rääkida kuna talle olid hiljuti hakanud meenuma teatud detailid, mis tegid sündmuse veelgi segasemaks.
Ma olin veendunud, et tegemist on kontsentreeritud aja juhtumiga. Nii see ka oli. Ta oli inimene, kes tahtis leida kinnitust igale detailile, et rahuldada omaenda uudishimu. Ta oli juba kontrollinud mõningate inimestega kellaaega, mis kell ta oli tollel õhtul Little Rocki restoranist lahkunud. Oli umbes südaöö kui ta oli sõitnud välja I-40 maanteele kust keeras harutee tema kodu poole. On ainult üks tee, mis sinna viib ning seal on alati liiklust olenemata ööst või päevast. Ta tunneb iga teekäänu ja pööret ning teab igat maja teeääres kuna sõidab sama teed iga päev. Sellel ööl oli kõik aga erinev ja imelik. Ei olnud näha ühtegi tähte taevas ja ta märkas, et oli ebatavaliselt vaikne. Isegi ritsikad ei siristanud. Ta märkas, et üheski majas ei põlenud tuli, isegi mitte reklaamsiltide kohal ( mille tuled alati põlesid ). Ta teadis piirkonda hästi ja alati oli näha majatulede rida öösiti niikaugele kui silm ulatus. Ei olnud hääli ega elumärke. Ei olnud liiklust, mis oli kõige ebatavalisem.
Siis nägi ta objekti. See oli hiiglaslik, jäädes temast paremale puudekohale. See oli pikliku kujuga ja oli väga intensiivselt oranž. Helendus jäi objekti siseseks ega kumanud väljapoole. Ei olnud näha mingeid märke, ei olnud aknaid, ei olnud teisi tulesid ainult täiuslik oranž piklik objekt. Kui ta seda esmalt nägi arvas, ta, et päike loojub. Kuigi päike oli loojunud mitu tundi varem oli see esmane mõte mis talle pähe lõi. Seejärel mõtles ta, et tegemist võib-olla meteooriga või mingi päikese peegeldusega. Ta otsis sellele loogilist seletust. Ta pidurdas autot, et objekti vaadata. Normaalselt oleks see võimatu olnud liikluse tõttu. Auto liikus aeglaselt ja Janet oli lummatud hiiglaslikust valgusest. Siis märkas ta teepeal midagi mida pidas surnud loomaks. Kui ta sellega kohakuti jõudis, peatas ta auto, et seda silmitseda. Ta nägi imestunult, et tegemist oli tavalise kodukassiga, kes oli tardunud väga imelikus asendis. See istus oma tagajalgadel, karvad turris, esikäpad õhus ning näis vaatavat üles sama objekti suunas, mis tema tähelepanu oli äratanud. Loom ei tundunud surnuna kuid oli kroteskselt tardunud nagu pausile pandud multikastseenis. See oli ainuke elumärk, mida ta märkas kui seda nii saab nimetada.
Ta jätkas aeglaselt sõitu ning vahtis objekti. Kui ta sellega kohakuti jõudis, kustus see ja kadus kuid väga ebatavalisel viisil. Ülemine ja alumine objekti äär sulgusid aeglaselt jättes tumeda koha puude kohale. Ta demonstreeris seda kätega ning see jättis mulje nagu oleks hiiglaslik silm sulgunud. Võimalik, et objekt oli siiski seal kuid sulandus pimedusega ühte.
Seejärel kiirendas Janet autot ning jätkas koduteed olles segaduses. Ta ütles, et ei tundnud hirmu, ainult hämmastunud ja imestunud olekut. Tema kalkuleeriv aju püüdis leida nähtule seletust.
Kui ta koju jõudis, käitusid tema koerad aedikus väga ebatavaliselt. Nad haukusid, ulgusid, närisid aediku traate ja kraapisid seda, et välja pääseda. Ta ütles, et nad polnud kunagi varem sääraselt käitunud. Tavaliselt nad isegi ei haukunud kui tema või keegi teine aeda sisse sõitis. Sellel õhtul aga kui tema saabus läksid nad hulluks. Ma küsisin, et kas ta märkas midagi ebatavalist auto või enda juures kuid ta ei märganud midagi.
Majja sisenedes oli ta hämmastunud kui kella nägi. Ta vaatas üle kõik kodus olevad kellad ja kõik näitasid sama aega. Ta oli liiga kiiresti koju jõudnud. Ta arvutas, et 15 minutit oli võtnud sõit, mis oli ilmvõimatu võttes veel arvesse seda aeglast tempot. Ta äratas oma abikaasa ning palus tollel öelda, mida kell näitab ning järgmiseks hommikuks see meeles pidada.
Janet ütles, et talle on hakanud meenuma teatud detailid sellest intsidendist. Talle meenus, et mingi jutt jooksis risti üle maantee kohe auto ninaeest kui ta esmakordselt objekti nägi. Samal hetkel oli näha mingi välgatust keset teed. Ta kirjeldas seda kui kiiret valgusehelki peeglilt. Tal oli raskusi seda kirjeldada kuid see meenutas talle lõbustuspargi peeglite saali peegeldusi.
Ma ei hüpnotiseerinud teda kuid olin veendunud, et selles loos on midagi enamat. Ta ei tahtnud seda juhtumit edasi uurida kuna ta elu oli korraldatud. Ta oli oma äriga väga seotud ega tahtnud, et tema tähelepanu sellelt hajuks või tekitada segadust oma ellu.
Inimröövid: ajalüngad ning regressivhüpnoosiga selguv tõde
Loen praegu Dolores Cannoni raamatut “ The Custodians “.
Mõtlesin, et tõlgin inimröövi juhtumeid sealt raamatust.
Paljud uurijad on uurinud kadunud aja juhtumeid, kui mitu tundi on möödunud seletamatult ilma isiku ajavahest teadmata. Aga ma leidsin kontseptsiooni, mille leian olevat veelgi veidrama: juhtumid kokkusurutud ajast. See on siis, kui tegevused toimuvad palju vähema ajaga, kui reaalne oleks. Loomulikult on mõlemad need nähtused näited aja müstilisest moonutatusest osaleja vaatepunktist võttes.
Meid on takistanud arengust kinnijäämine meie kontseptsioon lineaarsest ajast. On öeldud, et oleme võib-olla ainuke planeet universumis, mis on leiutanud viisi mõõta midagi, mida ei ole olemas. Mulle on öeldud mitu korda minu töökäigus, et aeg on ainult illusioon, inimese väljamõeldis. Tulnukatel ei ole seda mõistet, ja nad ütlesid mulle, et inimene ei reisi senini kosmoses kuni ta saab üle, valest ideest aja kohta.
Kadunud aja juhtumid võivad olla seotud tulnukate inimrööviga, samas võivad ka mitte. Tihti inimese teadvus blokeerib ise mingil põhjusel teatud sündmused oma elust. Just ebameeldivast sündmusest. Aja möödudes ununeb viimanegi detail ja hiljem tühimikule mõeldes võib inimesele jääda petlik mulje müstilisest ajalüngast ning arvamus, et nad on sattunud tulnukate inimröövi ohvriks.
Ajalünga juhtum 1972 aastal, Massachusetts, hüpnotiseeritav Tom.
Tom tahtis uurida ajalünka mis teda siiani häirib. Ta oli käinud ärikohtumisel kliendi kodus. Seal viibis ka teisi inimesi ning nad söid kõik koos õhtust. Õhtu edenedes ja päris hilisel õhtutunnil tegi üks naistest talle ettepaneku veeta öö tema korteris selle asemel, et ette võtta pikk sõit järgevasse linna, kus Tom elas.
Kuna naine juhtis autot tollel õhtul, mäletas Tom, et oli märganud heledat valgust puudekohal taevas. See tundus tegevat naise närviliseks. Rohkem ta midagi sellest õhtust ei mäletanud kui et järgnevalt oli hommikul ärganud naise korteris. Ta ei olnud tarvitanud narkootikume ega alkoholi ja ei suutnud siiani seletada seda aja lünka. Vähese aja mõõdudes pärast toda õhtut olevat naine kolinud minema ja ta ei teadnud kuhu nimelt. Ta mäletas naist päris kummalisena, ta ei olevat olnud eriti sõbralik ega suhtlusaldis.
Hüpnoosi ajal läks ta tagsi sündmuse juurde, mäletas täpset sündmuse kuupäeva ja kirjeldas maitsvat õhtusööki. Ta esitas palju detaile mida tema teadvus oli varem unustanud. Paljud detailid ei puutunud sündmusesse kuid näitasid et kõik informatsioon on alles ja kättesaadav.
Naise nimi oli Stella ja Tom ütles, et tema auto olevat olnud uus 1972 aasta Pontiac Firebird. Oli peaaegu kesköö kui nad sõitsid mööda kruusa teed tema korteri suunas ja talle meenud nende ainuke vestlus. Siis arvas ta nägevat oma silmanurgast tulepalli või “langevat tähte “. Nad vaatasid kuidas valgus taevas muutus heledamaks ja näis neile lähenevat.
Auto mootor suri järsku välja ja auto peatus keset teed. Stella oli hirmunud kuid imelikul kombel reageeris tom teisiti. Ta tundis ennast järsku väga väsinuna ja hakkas magama jääma. See ei olnud kindlasti normaalne reaktsioon. Teadsin, et tema alateadvus oli ärkvel ja ma saan esitada sellele küsimusi.
Tema alateadvus ütles mulle, et mõlemad, nii tema kui Stella magasid ja autot ümbritses ere valgus mis valgustas auto sisemuse täielikult. Auto uksed avanesid ja nende magavad kehad eemaldati autost. Ma küsisin, et kes nad autost välja tõstsid.
“ Nad näevad välja nagu inimesed. Ühel mehel on pruunid juuksed ja teisel blondimad juuksed. Äsja võtsid nad meid autost välja ja nüüd uurivad auto sisemust. Järgmiseks vaatavad nad meid. Neil on mingi asi, mida nad meie kohal hoiavad. Siis panevad nad meid autosse tagasi.”
Ta selgitas, et nad hoidsid tema teadvuseta keha püstiasendis ja liigutasid mingit instrumenti üles alla mööda keha piirjooni. Instrument tegi kliksuvat heli kui seda liigutati. Ma eeldasin, et ta olevat olnud raske tõstmiseks, Tom nõustus, kuid väitis, et see nõudis nendelt vähest pingutust.
Ma palusin kirjeldada instrumenti. “Näeb välja nagu telekaantenn ja vilgub värviliselt neoon rohelisest violetseni. Värvid ümbritsevad instrumenti kui see liigub üle keha ja ma kuulen kliksuvat heli. Ma ei tea milleks see mõeldud on.”
Seejärel asetati nad autosse tagasi. Mootor töötas nüüd ja nad liikusid edasi mööda teed. Mehed ja valgus oli kadunud. Stella ütles, “Ma vist jäin sekundiks magama. Ma olen vist tõeliselt väsinud.” Tom tundis samuti suurt väsimust. Siis vaatas Stella kella ja oli hämmastunud kui nägi kellaaega “ Issand! Kell on 02.30! Kas me ei lahkunud sealt südaöö ajal? Ah ma ei tea!” Nad mõlemad vältisid sellele mõtlemast sõites tema korteri suunas. Tom tundis nagu oleks keegi ta energiast tühjaks tõmmanud. Kui nad korterisse jõudis vajus ta surmväsinult Stella poolt viidatu voodisse ja ärkas alles hommikul telefoni helina peale.
Ma küsisin tema alateadvuselt, kas too teadis selle imeliku instrumendiga ülevaatuse põhjust. See vastas “ Jah, ma tean miks. Stella pärast. Ta töötab Bostonis ettevõttes, kes valmistab ette militaarset salajast tehnikat Vietnami sõja tarvis. Tal on pääs erineva tähtsa informatsiooni juurde. Ma arvan, et tegelikkuses tahtsid nad temalt infot, mitte minult. Ma lihtsalt sattusin olema seal ajal kui nad temaga kontakteerusid. Nad jälgivad teda ja tõenäoliselt on kontakteerunud temaga mitmeid kordi minevikus. Ma teadsin, et midagi on valesti sest ta näis alati piiripeal olevat. Ta on kahtlustav ja ei sõbrune kergesti. Ta on ka palju kolinud. Enne Massachusettsi elas ta Kalifornias, enne seda Hawail ja enne seda Jaapanis. Ta on reisinud üle kogu maailma.
Dolores: Kas nad mõõtsid teda samuti selle instrumendiga?
Tom: Ma ei näinud mida nad temaga tegid kuna nad tegelesid minuga sellel ajal. Ma tean, et nad tegid midagi muud temaga. Neil oli mingisugune kontakt temaga.
D: Milleks see instrument mõeldud oli?
T: Sarnane meie praegusele skannerile. See uuris minu siseelundite funktsioneerimist. See mõõtis ka minu ajulaineid. Nad mõjutavad inimesi ajulainete kaudu. Aga need inimesed ei olnud halvad. Nad ei olnud külmad ega emotsioonitud, nad lihtsalt jälgisid teda kuna olid hirmunud, et ta võib millegiga seotud olla. Nagu spionaaz. See on üks põhjus, miks nad teda jälgivad kuna tal on palju informatsiooni. Stellal on kraad raadio bakterioloogias ja PHD elektrotehnikas. Ta on väga intelligentne naine.
D: Kas nad proovisid temalt sedasi informatsiooni kätte saada?
T: Ei. Nad teadsid juba kõike mida tema teadis kuna nad saavad lugeda tema mõtteid. Kuid ta on neile tähtis sellel või mingil teisel põhjusel. Ma ei tea.
D: Miks on nad mures, et ta võib olla seotud spionaaziga. Mis vahet seal nende jaoks on?
T: Tal oli see probeel. Talle on lähenetud inimeste poolt Nõukogude blokeeritud riikidest. Nad olid talle andmas 100 000 dollarit kuid ta ei võtnud pakkumist vastu. Ta kolis.
D: Kas need olendid on mures, et ta võiks spioneerimisega tegeleda? Kas sa pead seda silmas?
T: Ei, nad ei olnud mures, et ta seob ennast spioneerimisega või midagi sellist. Nad on üks inimestest keda nad jälgivad. See on kõik. Ja tal on pääs erinevate teaduslike allikate juurde, sellepärast teda jälgitaksegi.
D: See informatsioon, mida sa mulle räägid temast, kas see on midagi mida sa teadsid või sa just praegu õpid teda tundma?
T: Noh, ma teadsin, et tal on kraad. Ja ma teadsin, et ta töötas sellest Bostoni lähedal olevas ettevõttes ja et sellel on midagi tegemist elektrotehnikaga. Ma ei teadnud, et ta oli seotud spionaaziga.
D: Siis see on midagi mida sa alles praegu teada saad tema kohta, mida sa varem ei teadnud?
T: Jah, ta on väga häiritud sellest jälgimisest ja sellepärast ta nii palju rändabki. Ta proovib neist vabaneda. Ta lahkus varsti pärast toda juhtumit. Ma arvan, et ta lahkus Massachusettsist kuna ma ei saanud temaga ühendust.
D: Sa ei kohandu teda enam?
T: Ei, ta pidi minema...( paus ja siis üllatunult ) Houstonisse. Stella viidi üle Houstonisse. Sellepärast ta lahkus.
D: Olgu. Kas sul on olnud sarnast kogemust peale selle kuupäeva, mingit valgust või midagi?
T: Ei, rohkem pole midagi olnud. See oli ainuke kord.
Käesolev juhtum on huvitav minu jaoks kuna subject ( minu hüpnotiseeritav ) ei ole olendite objekt. Kogu sündmustik ei puudutanud tegelikult teda ja seega välistab võimaluse, et see oleks hüpnotiseeritava fantaasia.
The Custodians lk 26-29.
Saturday, May 29, 2010
Texases nähti tundmatut lendavat objekti
Elu24.ee 15.01.2008
Foto: ufo-pictures.com
USAs Texase osariigis asuva Stephenville`i elanikud nägid möödunud nädalal UFO-t ehk tundmatut lendavat objekti.
Lisaks tavakodanikele märkasid taevas kummalist eset ka politsei eesindajad, vahendab STT.
Linnaelanike kinnitusel oli tegemist suure, vaikselt lendavad objektiga, mis liikus aeglaselt üle majade katuste.
Kummalist lennumasinat näinute sõnul oli see erksalt valgustatud ja USA õhujõudude hävitajad olid sellel kannul.
«Inimesed mõtlesid, et mis see on. Paljude arvates kuulutas tundmatu lendav ese maailmalõppu ette,» lausus kohalik elanik Steven Allen.
Allen on lendur, kellel õnnestus UFO-ks tituleeritud eset oma silmaga näha.
«Olen täiesti kindel, et see polnud meie planeedil loodud,» arvas Allen.
Ametivõimude sõnul on kummalisele nähtusele kindlasti täiesti loogiline selgitus, kuid nad pole veel selle jälile jõudnud.
Ühe teooriana pakuti välja, et nähtus oli kahe lennuki poolt tekitatud optiline pete.
Lendavat objekti näinute sõnul lendas see madalamal kui lennukid tavaliselt lendavad ja ka selle tuled polnud lennukitulede sarnased.
Lisaks Stephenville´i elanikele nägid tundmatut lendavat objekti veel mitmete lähilinnade elanikud.
USAs raporteeritakse aastas umbes 200 UFO-de nägemise juhtumit. Ligi 14 protsenti ameeriklastest on tunnistanud, et on taevas näinud kummalisi objekte lendamas.
Toimetas Inna-Katrin Hein
UFO entusiastid: aborigeenid teavad inimkonna päritolu saladust
Elu24.ee 10.01.2008
Uluru monoliit
Foto: AP / Scanpix
USA UFO entusiastid on välja tulnud teooriaga, mille kohaselt tulnukad lõid inimesed ja kõik sai alguse tänapäeva Austraalia aladelt.
Entusiastide sõnul kinnitavad seda Kesk-Austraalias leiduvad eelajaloolised kaljujoonised, millel on kujutada astronautide skafandreid meenutavates riietes elusolendeid, vahendab abc.net.au.
Entusiastid viitasid ka Austraalia Uluru ja Kata Tjuta monoliitidele, mis mängisid Austraalia pärismaalaste uskumustes tähtsat rolli, väites, et Austraalia põliselanikud on tulnukateteemaga kursis ja teavad inimkonna päritolu saladust.
«Kunagi ammu maandus suur punane «muna» taevast, kuid sel oli maandumisega raskusi ja ta purunes. «Munast» väljusid heleda nahavärviga olevused ja nende järglased. Täiskasvanud isendid ei kohanenud Maa atmosfääriga ja surid. Järglastel aga õnnestus ellu jääda,» leidsid UFO entusiastid.
Nad jätkasid, et hiljem joonistasid järglased oma vanemate mälestuseks neid kaljudele.
«Aborigeenidel on Uluruga seoses mitmeid legende ja müüte, mille keskseks teemaks on, et jumalasarnased esivanemad laskusid taevast ja tulid Maale missiooniga luua inimkond. Arvame, et Austraalia pärismaalased teavad inimkonna päritolu saladust,» leidsid entusiastid.
Entusiastid lisasid, et Uluru punane mägi on pärismaalaste uskumustes siiani tähtis. Monoliit on 9,4 kilomeetrise ümbermõõduga ning selle lõhedes on tuhandeid jooniseid. Need on ainsad eelajalooliste aborigeenide materiaalsed ajaloomärgid, kuid neid jooniseid ei suuda ka aborigeenid ise dešifreerida.
Mitmel korral kordub joonis inimvälkudest, mis võib viidata kosmilistele nägemustele. Leidub ka imelikke «röntgenipilte», kus on kujutatud inimese, looma või linnu sisemust koos skeleti ja siseelunditega.
Uluru ja Kata Tjuta loodusparkide pressiesindaja Mali Stantoni sõnul on raske selliseid väiteid kommenteerida.
«Aborigeenidel on oma nägemus maailma ja inimeste loomisest, kuid seda ei saa võtta sõna-sõnalt. Aborigeenide ajaloo ja kunstiga kursis olevate teadlaste sõnul pole seal siiski näha mingis astronaudikostüümis elusolendeid. Kõik on tõlgendamise küsimus,» leidis Stanton.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Jaapani kaitseminister valmistub UFOde tulekuks
Elu24.ee 20.12.2007
Jaapani kaitseminister Shigeru Ishiba
Foto: AFP / Scanpix
Jaapani kaitseministri Shigeru Ishiba väitel tuleks UFOde tulekuks valmis olla.
Ishiba on juba teine Jaapani kõrge riigiametnik, kes avalikult on teatanud, et usub UFOde olemasolusse, vahendab STT.
Ishiba kavatseb töötada välja plaani, kuidas Jaapan saaks põhiseadusest lähtuvalt ennast UFOde ohu vastu kaitsta.
«Meil pole põhjust lendavate objektide ja nendega lendvate eluvormide olemasolu eitada,» lausus kaitseminister.
Ishiba rõhutas siiski, et see pole Jaapani kaitseministeeriumi ametlik seisukoht, vaid tema isiklik nägemus.
Minister tõi näiteks filmi, kus Jaapani armee peab lahingut Godzillaga.
«Väga vähe on diskuteeritud teemal, millised seadused reguleeriksid armee tegevust, kui kosmosetulnukad tõesti saabuksid,» ütles minister.
1947. aastal vastu võetud põhiseadusega sai Jaapan ka kaitsejõud. Jaapani armee pole pärast Teist maailmasõda sõdinud.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Piloodid: UFO-sid ei saa eitada
Elu24.ee 13.11.2007
Foto: Reuters/Scanpix
Maailma mitmete riikide sõjaväepilootide sõnul võivad poliitikud maaväliste lendavate objektide üle nalja heita ja skeptilised olla, kuid UFO-sid ei saa eitada.
Eile kogunes Washingtonis kõrgetasemeline rahvusvaheline komitee, kuhu kuulusid nii sõjaväepiloodid kui ka valitsusametnikud, arutamaks maaväliste objektidega seotut, eriti nende mõju inimkonna turvalisusele, kirjutab abc.net.au.
«Pärast 11. septembri sündmusi ei saa radari vaatevälja jäävaid objekte ignoreerida. Kuigi avalikkusele ei teatata sellest, on viimasel ajal sagenenud lennukite kadumised ja juhtumid kummaliste lendavate objektidega,» võtsid komitee liikmed asja kokku.
Seitsme riigi sõjandusasjatundjad ja maaväliste objektide uurijad kinnitasid, et on oma missioonidel kokku puutunud nähtustega, mida pole tänapäeva teadusega võimalik selgitada.
«Oleme oma silmaga UFO-sid näinud ja nende olemasolu ei saa eitada,» sõnasid nii endised kui ka praegused sõjaväepiloodid.
Nad lisasid, et mitmed kummalised lendavad objektid on hilisemal uurimisel ka satelliitideks ja isegi meteoriitideks osutunud, kuid siiski viiel protsendil sarnastel juhtumitel pole teaduslikku seletust.
«Valitsused püüavad selliseid asju kinni mätsida või eitada. Seda põhjusel, et inimestes ei tekiks paanika,» lisasid kohalolnud.
USA riikliku lennundusameti uurija John Callahan küsis, kas inimesed peavad uskuma seda, mida näevad või seda, mida valitsus neile ette söödab.
Callahan tõi näitena 1987. aastal Alaskal toimunud sündmuse, kus inimesed nägid pikka aega taevas suurt valguskera.
«Teine samalaadne juhtum toimus Phoenixi lähedal 1997. aastal, siis nägi seda oma silmaga ka kohalik osariigi kuberner. CIA püüdis mõlemat juhtumit kinni mätsida ja maha salata,» lisas Callahan.
Callahani sõnul uurisid USA õhujõud näiteks ajavahemikul 1947 – 1969, 12 618 UFO juhtumit.
«See projekt kandis nime Blue Book ja siis jõuti järeldusele, et need «külaskäigud» ei kujutanud inimkonnale ohtu ja nende edasine uurimine on selle tõttu mõttetu. Kuid enne ja pärast 11. septembri sündmusi on kummalised «külaskäigud» intensiivistunud,» lausus lennundusuurija.
Ta kutsus maailma erinevate riikide esindajad uuesti tundamtute lendavate objektide uurimisega sügavuti tegelema.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Küsitlus: kolmandik ameeriklasi usub UFO-desse ja vaimudesse
Elu24.ee 26.10.2007
Foto: labnews.co.uk
Uudisteagentuuri The Associated Press ja firma Ipsos poolt tehtud küsitlus näitas, et kolmandik ameeriklastest usub vaimudesse ja UFO-desse.
Uuring paljastas, et 34 protsenti vastanutest tunnetab vaime, sama palju on näinud UFO-sid, kirjutab Yahoo news.
19 protsenti ameeriklastest usub nõidade ja nõiduse olemasolusse ning 48 protsenti vastanutest tunnistas, et on tunnetanud meeltevälist taju.
«Meie uuring näitas, et kolmandik usub vaimudesse ja UFO-desse. Seda saab võrrelda ühe teise küsitlusega, mis näitas, et 36 protsenti on pesapallifännid, 37 protsenti arvas, et USA tegi Iraaki sõdima minnes õigesti ja 31 protsenti leidis, et USA president George Bush ajab õiget poliitikat,» lausus uuringu teinud firmade esindaja.
Vastanutest 23 protsenti kinnitas, et on tunnetanud üleloomuliku jõu kohalolu.
Nõidusesse ja nõidadesse uskusid rohkem linnaelanikud, vähemusgruppidesse kuulujad ja madalama sissetulekuga isikud.
Meeltevälist taju kogenud olid parema haridusega ja enamjaolt valge nahavärviga inimesed, kellest 51 protsendil oli ülikooli- ja 37 protsendil keskharidus.
Üks viiendik tunnistas, et on ebaukslikud. Nendest suurem osa olid noored mehed, vähemusgruppidesse kuulujad ja madalama haridustasemega.
Linnas elavatest inimestest olid ebausklikud 26 protsenti, mis on maapiirkondade elanikega võrreldes kaks korda rohkem. Samas on vallalised mehed rohkem ebausklikud kui vallalised naised, keda oli vastavalt 31 protsenti ja 17 protsenti.
17 protsenti uskus ka neljalehelisse õnneristikheina, 13 protsenti pelgas redeli alt läbi minna, sama paljude arvates ei tohiks peigmees pruuti enne laulatust näha.
12 protsendi vastanute arvates ennustab musta kassi ja lõhutud peegli nägemine halba. Sama käib ka vihmavarju avamise kohta siseruumides, reede ja 13. kuupäeva suhtes.
Üldjoontes on naised ebausklikumad kui mehed, mis puudutab musti kasse, lõhutud peegleid ja muud sarnast.
Demokraadid on ebausklikumad kui vabariiklased, mis puudutas vihmavarjude avamist siseruumides. Sama liberaalid olid ebausklikumad kui konservatiivid, seda eriti neljalehelise ristikheina ja pruudi enne pulmi nägemise suhtes.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Briljantidega aju sünnitas teose UFOdest
Postimees 25.04.2006
Autor: Madis Aesma
Sensitiiv, ravitseja ja UFOde saadik planeedil Maa Paide Anna ehk pärisnimega Anna Merkulova käis läinud reedel spordimuuseumis oma raamatut esitlemas.
Foto: Sille Annuk / Corbis / montaaž
Ausalt öelda tundus mulle kuni õige viimase ajani, et UFOd ja tulnukad on kuidagi moest läinud. Vähemalt võrreldes nii viieteist aasta taguse ajaga, kui kõik paigad Eestis kõikvõimalikest tundmatutest lendavatest objektidest kubisesid.
Peaaegu igaüks oli neid näinud. Igaüks teadis kedagi, kes omakorda teadis kedagi, kelle tuttava tuttava vennapoja naiseõe olid tulnukad ära viinud. Kasvõi korraks.
Aga ikkagi. Praegusega võrreldes olid UFOd ja tulnukad Eestis ülemöödunud kümnendi lõpul ja läinud kümnendi algul ikka ülikuum teema – võiks öelda, et nad olid ühtlasi nii ulmelised kui olmelised.
Mäletan, et kooliajal ostsin ajakirja Universum, kus olid koguni täpsed joonised tulnukatüüpidest. Sellised kalipsodes tegelased olid.
Ja ega Universum olnud ainuke ajakiri, neid ilmus terve virn. Kersna tegi telekas saatesarja. UFOd olid in.
See selleks. Et ajarännakud on tulnukatele ilmsesti kökimöki, rändame meiegi viieteist aasta tagusest UFO-buumist eelmise reede pärastlõunasse.
Istun spordimuuseumi keldriruumis pika laua otsas. Laua teises otsas istub Paide Anna ja arutab midagi poolihääli vuntsilise meesterahvaga oma paremal ja tõsise ilmega naisterahvaga vasakul käel.
Pealtnäha on Paide Anna ehk kodanikunimega Anna Merkulova täiesti tavaline rõõsa välimusega reibas tädike. Aga tegelikult on asi tavalisest kaugel. Paide Anna esitleb nimelt oma raamatut, mille nimeks on «Minu külalised». UFOd on tagasi.
Teos räägib sellest, kuidas Anna nii umbes viisteist aastat tagasi – just selle UFO-buumi aegu – tulnukatega kohtus ja mis tast pärast seda saanud on.
Enne oli Anna üsna proosalises ametis: Paide MEKi laohoidja.
Nüüd on ta tänu kohtumisele tulnukatega juba aastaid selgeltnägija ja tervendaja ning loeb mõtteid.
Selle viimase pärast ma laua teise otsa istungi. Et ehk nii kaugelt ikka ei loe.
Rahvas koguneb tasapisi.
Võtke kommi, pakub keegi. Laual on Ananassi vahvlikad. Igaks juhuks ei võta.
Keldrisaal saab täis
Inimesi, peaasjalikult vanemaid – noh, ikka nii nelja-viie-kuuekümne ringis, mõned ilmselt vanemadki – saab lõpuks kokku umbes kolmkümmend. Väike keldrisaal on igatahes täitsa täis.
«Kas ikka siin on loeng UFOdest?» küsib halli habemega mees minult.
Aga juba hakkabki peale.
Raamatu välja andnud kirjastuse Hotpress toimetaja Valdek Kiiver – too eelmainitud vuntsidega mees – räägib natuke sissejuhatavat juttu – et miks nii ja miks naa – ning seejärel ongi sõnajärg laua otsas istuva peakangelanna käes.
Ja Anna räägib. Hakatuseks sellest, kuidas talle kunagi «vene aja lõpus» ennustati, et umbes aasta pärast ilmnevad tal ekstrasensi võimed. Seejärel sellest, kuidas ta aasta hiljem käis Paides koeraga garaažide taga jalutamas ja esimest korda tulnukatega kokku puutus.
Kaks tükki olla olnud. Mõlemad punaste silmadega ja tumehalli, kuid läbipaistva nahaga. Kui Anna pärast hirmukangestust kodu poole silkas, lendasid kaks punast palli talle kodumajani järele.
Inimesed aina kuulavad.
Ja siis, paar kuud hiljem, pajatab Anna, pikutas ta kodus diivanil. Ja imeti ühtäkki omaenese kehast välja, kusagile ülespoole. Seal oli mingis ruumis tosin meest, kes tal pea pooleks lõikasid. Võtsid justkui kaane pealt. Ja panid ajju kolm briljanti, mujale kehasse aga muid tehnikaimesid.
Nüüd on Anna tänu nendele aparaatidele tervendaja ja kõike muud.
Ravimine Paide Anna moodi kõlab kõrvalt lihtne: ta laseb abivajajal oma muredest rääkida, samal ajal kuulab ise poole kõrvaga, mida kõnelevad inimese organid. Neer, maks, kops ja nõnda edasi.
Sest, räägib Anna, organid kõnelevad, ja mitte ainult temaga, vaid ka omavahel. Kui näiteks tülli lähevad, on jama käes.
Aga selle järgi, mida organid oma tõbedest Annale kõnelevad, saab inimese terveks teha. Anna soovitab hädalistel ka ise oma sisikonnaga rääkida.
«Kui mul on mälu kehv, kas ma pean siis oma aju poole pöörduma?» küsib keegi publikumi seast.
Selgub, et jah.
«Aga äkki inimene peabki haige olema, kui tal on karmavõlad?» küsib järgmine.
Selgub, et ei. Pole vaja haige olla, ikka terveks tuleb ravida.
Tumeda peaga daam tõuseb Anna ligidal laua teises otsas püsti ja pajatab, kuidas ravija tema haige jala, mis sugugi liikuda ei tahtnud, terveks tegi.
«Tegi siin jala kohal niimoodi-niimoodi,» näitab daam ja sõtkub kätega õhus. «Tundsin, kuidas jala sees käis kõik ringi. Ja siis ütles mulle: liiguta! Ma ütlesin vastu, et ma ei saa ju. Ta ütles: liiguta-liiguta! Ja siis ma hakkan liigutama ja – tõesti, jalg liigub, hakkaski liikuma!»
Anna näikse veidi punastavat.
«No see on minu jaoks ime, seda ei saa keegi mult ära võtta, see on minuga juhtunud!!» hüüab daam kohe kahe hüüumärgiga ja kinnitab, nui neljaks, kõik on tõsi.
Viljandi raamatukogust näiteks teatatud kirjastusele, et nemad posijate ja selgeltnägijate tegevusele kaasa aidata ei taha.
Tund – ei, rohkemgi – on kulunud, kui Valdek Kiiver annab taamalt teada, et aeg hakkab otsa saama.
Inimesed tunglevad sumina ja kommipaberite krõbina saatel edasi, et raamat osta. Sest ega seda vabamüügil saada ole.
Mine tea, kas poed ei tahtnud silmamoondur David Copperfieldi (olla too Anna isiklik tuttav, kellega ka astraalilmas kohtutud) pildiga raamatut müüki võtta või milles asi.
Ainult kirjastusest ja esitlustelt saab. Annal ongi õigupoolest justnagu pisike turnee käimas – Paides, Rakveres, Põlvas ja Valgas peaks esitlus juba toimunud olema.
Ega igal pool lubatagi Annat oma teost esitlema. Viljandi raamatukogust näiteks teatatud kirjastusele, et nemad posijate ja selgeltnägijate tegevusele kaasa aidata ei taha. Heade mõtete linnas Tartus probleemi polnud, nagu näha.
Mitu ühes
Hind on pehmekaanelisel köitel krõbe, 130 krooni, aga ostetakse. Anna kirjutab pühendusi. Autogrammiga raamat pidavat mõnikord nõndaviisi koguni ravitoime omandama.
Kui spordimuuseumi kohviktoast päevakangelasega üles fuajeesse intervjuud tegema lähen, küsib Anna, et kuidas oli ka.
Kohman, et mis seal ikka. Kuulasin ja imestasin. Aga mida Anna üldse kostab neile, kes raamatut juraks ja teda ennast pisut põrunuks või lihtsalt aferistiks peavad?
Aga keegi pole veel raamatu kohta nii öelnud, vastab Anna. Igaüks leiab oma.
Ja räägib veel veidi Copperfieldist. Ja sellest, et tulnukad tahaksid, et elu Maal oleks teistsugune. Praegune on räpane. Mulle ütleb, et mul on tõbine miski, mis asub rinnaluu taga – mitte süda ega kops, vaid miski muu, mille nimi talle kui vene rahvusest inimesele kohe keelele ei tule. Ja räägib sellest, et ta teadis juba mitu päeva ette, et «Tartu Postimehest tuleb esitlusele noor, pikem meesterahvas».
Ja mõistagi räägib ta sellest ka, et raamatus on kõik sulaselge tõde, sada protsenti.
Ainus küsimus, mille üle mina takkajärele pead murran, on see, et mida küll näitaks Anna peast tehtud röntgenipilt?
NATO hävitajad otsisid saladuslikku Eesti õhuruumi rikkujat
Postimees 0nline 26.08.2005
Baltikumi õhuruumi turvavad Saksa hävitajad otsisid kolmapäeva õhtul mitu tundi Eesti õhuruumi rikkujat, kirjutab SL Õhtuleht.
Georgi Kokošinski kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonnast ütles, et õhusuveräänsuskeskus fikseeris kolmapäeval Vaindloo saare lähistel liikuva objekti, mis liikus põhjast lõunasse ja sisenes Eesti õhuruumi.
Kokošinski sõnul viitavad objekti väike liikumiskiirus ja madal kõrgus sellele, et tegemist polnud sõjalise lennuvahendiga. Kuna objekt lendas väga madalalt, kadus see radari vaateväljast. Tuvastusmissioon tühistati ja lennukid suundusid tagasi Leetu.
Anomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke sõnul tulevad vahel atmosfääri madalamatesse kihtidesse päikeseplasma osad või komponendid, mis võivad radaritele anda päris huvitavaid signaale.
Volke ei oska öelda NATO radarite füüsilisi ja tehnilisi parameetreid, kuid oletab, et need võivad fikseerida ka lühiajalisi linnuparvede kogunemisi ja hajumisi.
Kui riigi- ja õhukaitsesüsteemid ei kinnita, et tegemist oli mingi konkreetse objektiga, siis see jääbki kuskile ufo, loodusanomaalia ja plasmaprotsessi vahele, oletas Volke.
Baltikumi õhuruumi turvavad Saksa hävitajad otsisid kolmapäeva õhtul mitu tundi Eesti õhuruumi rikkujat, kirjutab SL Õhtuleht.
Georgi Kokošinski kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonnast ütles, et õhusuveräänsuskeskus fikseeris kolmapäeval Vaindloo saare lähistel liikuva objekti, mis liikus põhjast lõunasse ja sisenes Eesti õhuruumi.
Kokošinski sõnul viitavad objekti väike liikumiskiirus ja madal kõrgus sellele, et tegemist polnud sõjalise lennuvahendiga. Kuna objekt lendas väga madalalt, kadus see radari vaateväljast. Tuvastusmissioon tühistati ja lennukid suundusid tagasi Leetu.
Anomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke sõnul tulevad vahel atmosfääri madalamatesse kihtidesse päikeseplasma osad või komponendid, mis võivad radaritele anda päris huvitavaid signaale.
Volke ei oska öelda NATO radarite füüsilisi ja tehnilisi parameetreid, kuid oletab, et need võivad fikseerida ka lühiajalisi linnuparvede kogunemisi ja hajumisi.
Kui riigi- ja õhukaitsesüsteemid ei kinnita, et tegemist oli mingi konkreetse objektiga, siis see jääbki kuskile ufo, loodusanomaalia ja plasmaprotsessi vahele, oletas Volke.
Taevas liikus tundmatu objekt
Postimees 07.10.2004
Pealtnägijate kirjeldusel liikus Olustvere valla madalas taevas lennuki kombel tulesid plingitav, kuid lisaks taeva poole prožektorivihke saatev nähtamatu objekt, kirjutab Sakala.
Möödunud reede õhtul kella üheksa ja kümne vahel Ülde külas seletamatu nähtuse tunnistajaks olnud noor naine rääkis, et oli parasjagu sõitnud autoga, kui tähelepanu tõmbasid valgusvihud taevas.
«Tükk maad eemal, kaugust kahjuks hinnata ei oska, märkasin vilkuvaid tulesid, mille kohalt tõusid kolm valgussammast,» meenutas ta.
Tema sõnul meenutasid sambad prožektorivihke, olles koonuse kujuliselt alt kitsad ja ülevalt laiemad. Omapärane oli asjaolu, et nende valgusvihkude ülemine osa lõppes kui lõigatult.
«Objekt püsis tükk aega paigal ja oli umbes vaid puulatvade kõrgusel,» lausus ta.
Kirjelduste kohaselt liikus tundmatu lendav objekt Ülde külast suunaga Kolga-Jaani poole. Kolga-Jaani lähedal oli valgusvihku märganud väljakutsel olnud kiirabibrigaad.
Ühe meediku sõnul oli tema aga näinud horisontaalset valgusvihtu — justkui oleks lennuki sabast paiskunud põleva kütuse juga. See valgussaba oli erakordselt erk, hoopis erksam, kui jätab tavaline lennuk jälje enda järel taevasse.
Anomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke lausus, et tänavu suvel märgati Türi ja Paide kandis kolmnurkseid objekte, mis kujult meenutasid lapikuid, radarile nähtamatuid USA hävituslennukeid Stealth.
«Ka siis nähti vilkuvaid tulesid ja prožektorivihke,» lausus ta. «Muide, eelmisel kümnendil teatati Madalmaades ligi 2000 sellise objekti vaatlusest.»
Äsja Viljandimaa kohal lennanud objekt võiski Volke hinnangul olla mitte n.-ö. klassikaline ufo mujalt ilmaruumist, vaid pigem lääne päritoluga salajane objekt.
«Meie maailmas on jõukeskusi ja tegijaid, keda ma naljatamisi nimetan meie aja kapten Nemoks,» lisas Volke.
Pealtnägijate kirjeldusel liikus Olustvere valla madalas taevas lennuki kombel tulesid plingitav, kuid lisaks taeva poole prožektorivihke saatev nähtamatu objekt, kirjutab Sakala.
Möödunud reede õhtul kella üheksa ja kümne vahel Ülde külas seletamatu nähtuse tunnistajaks olnud noor naine rääkis, et oli parasjagu sõitnud autoga, kui tähelepanu tõmbasid valgusvihud taevas.
«Tükk maad eemal, kaugust kahjuks hinnata ei oska, märkasin vilkuvaid tulesid, mille kohalt tõusid kolm valgussammast,» meenutas ta.
Tema sõnul meenutasid sambad prožektorivihke, olles koonuse kujuliselt alt kitsad ja ülevalt laiemad. Omapärane oli asjaolu, et nende valgusvihkude ülemine osa lõppes kui lõigatult.
«Objekt püsis tükk aega paigal ja oli umbes vaid puulatvade kõrgusel,» lausus ta.
Kirjelduste kohaselt liikus tundmatu lendav objekt Ülde külast suunaga Kolga-Jaani poole. Kolga-Jaani lähedal oli valgusvihku märganud väljakutsel olnud kiirabibrigaad.
Ühe meediku sõnul oli tema aga näinud horisontaalset valgusvihtu — justkui oleks lennuki sabast paiskunud põleva kütuse juga. See valgussaba oli erakordselt erk, hoopis erksam, kui jätab tavaline lennuk jälje enda järel taevasse.
Anomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke lausus, et tänavu suvel märgati Türi ja Paide kandis kolmnurkseid objekte, mis kujult meenutasid lapikuid, radarile nähtamatuid USA hävituslennukeid Stealth.
«Ka siis nähti vilkuvaid tulesid ja prožektorivihke,» lausus ta. «Muide, eelmisel kümnendil teatati Madalmaades ligi 2000 sellise objekti vaatlusest.»
Äsja Viljandimaa kohal lennanud objekt võiski Volke hinnangul olla mitte n.-ö. klassikaline ufo mujalt ilmaruumist, vaid pigem lääne päritoluga salajane objekt.
«Meie maailmas on jõukeskusi ja tegijaid, keda ma naljatamisi nimetan meie aja kapten Nemoks,» lisas Volke.
Ufoloogid said mullu teate kümnest anomaaliast
Postimees 14.01.2004
Eesti ufoloogid said möödunud aastal teate kümnest anomaalsest keskkonnanähtusest, millest seitse olid tundmatu lendava objekti ehk ufo vaatlused ja kolm muud anomaalsed sündmused.
Eesti tuntuima ufoloogi Igor Volke sõnul laekus esimene teade jaanuari alguses Kagu-Eestis Kambjas toimunud sündmuse kohta, kus kaks vaatlejat nägid ligi 20 minuti vältel taevas diagonaalselt liikumas sigarikujulist objekti.
Märtsis märkasid samuti kaks inimest Mikitamäel suure planeediga sarnanevat objekti, mis ilmus tsükliliselt taevas nähtavale ja mida õnnestus jälgida 15 minuti kaupa neljal korral. Objekt liikus nii horisontaalselt kui ka diagonaalselt, mistõttu ei saanud see olla mõni taevakeha.
12. juulil märkas Tallinnas elav mees pealinna kohal taevas helitult liikumas ümmargust valget kera, mida vaatlejal õnnestus jälgida üle viie minuti. Päev hiljem märkas grupp noori Soome lahe kohal taevas suurt ovaalset helendavat objekti, mis liikus suurte kiirendustega ja kadus lõpuks päikesevalgusse. Noortel õnnestus helitult liikunud objekti vaadelda ligi veerand tunni jooksul.
22. juuli öösel märkasid Kagu-Eestis Orava vallas elavad mees ja naine taevas aeglaselt liikunud heledat kettakujulist objekti. Eelnevalt oli pere koer rahutuks muutunud, mistõttu inimesed üles ärkasidki. Vahepeal peatunud objekti oli võimalik taevas vaadelda kümne minuti vältel.
1. augustil märkas Muugal elav mees varahommikul päikesetõusu eel taevas nelja kobaras liikunud helendavat punkti, mis hetkeks kadusid, kuid peagi ilmus samale kohale ligi tosin sarnast helendavat täppi. Objektid olid vaadeldavad 25 minuti jooksul, mille järel kadusid läände.
20. septembril märkas Paide lähedal viibinud mees metsa kohal taevas suurt punakalt helendavat tuhmide piirjoontega objekti. Mees vaatles ufot 15 minuti jooksul.
Volke sõnul laekus mullu üks teade ka poltergeisti kohta. Kosel elav noor pere teatas, et juulist septembrini kadusid nende majapidamisest erinevad asjad, mis hiljem salapärasel kombel tagasi ilmusid. Nii kadus majapidamisest näiteks teleripult, erinevat matkavarustust ja muid asju, mis hiljem tagasi ilmusid.
Orissaares elav mees teatas aga augusti keskel salapärasest tulekahjust. Nimelt oli tema majapidamises süttinud teler, mis samas ise kustus. Põlengule eelnenud päeval olid mehe lapsed märganud maja kohal taevas liikumas tundmatuid objekte.
Volke sõnul laekus talle mullu ka üks teade psühhosomaatilise juhtumi kohta, kus teataja oli märganud öisel ajal taevas valgust, seejärel tulid aga nägemishallutsinatsioonid.
Eesti ufoloogid said möödunud aastal teate kümnest anomaalsest keskkonnanähtusest, millest seitse olid tundmatu lendava objekti ehk ufo vaatlused ja kolm muud anomaalsed sündmused.
Eesti tuntuima ufoloogi Igor Volke sõnul laekus esimene teade jaanuari alguses Kagu-Eestis Kambjas toimunud sündmuse kohta, kus kaks vaatlejat nägid ligi 20 minuti vältel taevas diagonaalselt liikumas sigarikujulist objekti.
Märtsis märkasid samuti kaks inimest Mikitamäel suure planeediga sarnanevat objekti, mis ilmus tsükliliselt taevas nähtavale ja mida õnnestus jälgida 15 minuti kaupa neljal korral. Objekt liikus nii horisontaalselt kui ka diagonaalselt, mistõttu ei saanud see olla mõni taevakeha.
12. juulil märkas Tallinnas elav mees pealinna kohal taevas helitult liikumas ümmargust valget kera, mida vaatlejal õnnestus jälgida üle viie minuti. Päev hiljem märkas grupp noori Soome lahe kohal taevas suurt ovaalset helendavat objekti, mis liikus suurte kiirendustega ja kadus lõpuks päikesevalgusse. Noortel õnnestus helitult liikunud objekti vaadelda ligi veerand tunni jooksul.
22. juuli öösel märkasid Kagu-Eestis Orava vallas elavad mees ja naine taevas aeglaselt liikunud heledat kettakujulist objekti. Eelnevalt oli pere koer rahutuks muutunud, mistõttu inimesed üles ärkasidki. Vahepeal peatunud objekti oli võimalik taevas vaadelda kümne minuti vältel.
1. augustil märkas Muugal elav mees varahommikul päikesetõusu eel taevas nelja kobaras liikunud helendavat punkti, mis hetkeks kadusid, kuid peagi ilmus samale kohale ligi tosin sarnast helendavat täppi. Objektid olid vaadeldavad 25 minuti jooksul, mille järel kadusid läände.
20. septembril märkas Paide lähedal viibinud mees metsa kohal taevas suurt punakalt helendavat tuhmide piirjoontega objekti. Mees vaatles ufot 15 minuti jooksul.
Volke sõnul laekus mullu üks teade ka poltergeisti kohta. Kosel elav noor pere teatas, et juulist septembrini kadusid nende majapidamisest erinevad asjad, mis hiljem salapärasel kombel tagasi ilmusid. Nii kadus majapidamisest näiteks teleripult, erinevat matkavarustust ja muid asju, mis hiljem tagasi ilmusid.
Orissaares elav mees teatas aga augusti keskel salapärasest tulekahjust. Nimelt oli tema majapidamises süttinud teler, mis samas ise kustus. Põlengule eelnenud päeval olid mehe lapsed märganud maja kohal taevas liikumas tundmatuid objekte.
Volke sõnul laekus talle mullu ka üks teade psühhosomaatilise juhtumi kohta, kus teataja oli märganud öisel ajal taevas valgust, seejärel tulid aga nägemishallutsinatsioonid.
Purjus autojuht nägi enda sõnul tulnukaid
Postimees 19.11.2003
Kolmapäeva varahommikul helistas Valga politsei lühinumbrile Otepää kandist meesterahvas ja kurtis, et tundmatu objekt pani tema auto kummaliselt käituma.
Kohale sõitnud politseipatrullile tuli Otepää-Kanepi teel tasakesi vastu Opel Kadett, teatas Valga Politseiprefektuuri pressiesindaja Hanno Valdmann.
Auto roolis istunud mees seletas, et oli just UFO-t näinud. Politseinikud lasid sellest hoolimata viinalõhnasel alkomeetrisse puhuda.
Aparaat näitas keskmist joovet. Autojuht kaebas veel, et kapoti alt hakanud suitsu tulema ja kõik näidikud hüppasid põhja.
Mullugi purjus peaga politseile vahele jäänud 41-aastast Avot ootab seekord ees kriminaalasi.
Kolmapäeva varahommikul helistas Valga politsei lühinumbrile Otepää kandist meesterahvas ja kurtis, et tundmatu objekt pani tema auto kummaliselt käituma.
Kohale sõitnud politseipatrullile tuli Otepää-Kanepi teel tasakesi vastu Opel Kadett, teatas Valga Politseiprefektuuri pressiesindaja Hanno Valdmann.
Auto roolis istunud mees seletas, et oli just UFO-t näinud. Politseinikud lasid sellest hoolimata viinalõhnasel alkomeetrisse puhuda.
Aparaat näitas keskmist joovet. Autojuht kaebas veel, et kapoti alt hakanud suitsu tulema ja kõik näidikud hüppasid põhja.
Mullugi purjus peaga politseile vahele jäänud 41-aastast Avot ootab seekord ees kriminaalasi.
Saturday, February 13, 2010
Kaunis naine.
Delfi naisteka foorumi müstikanurgas avaldatud kogemused.
Autor: angelina
Aeg: 11-14-09 15:40
Kunagi nägin vaimu, kes oli väga kaunis naine. Ei ole segane, sest üks inimene nägi veel, nats teisel ajal. Kirjeldas täpselt sama naist.
Alguses mõtlesin küll, et mõistus, tule koju..
Suhteliselt uus maja, aga kunagi asus/laius minu teada selle koha peal soo. Vesine pinnas talletab väga hästi informatsiooni. Ajastut ei oska öelda. Pigem ajatu. Ilus pikk valge kleit oli seljas. No kui hästi mõelda (nüüd juba kipub ununema, ähmasemalt meeles), siis 21. sajandi ballikleit just ei olnud.
Heledad pikad juuksed, sale. Nägu enam ei mäleta, aga meeles on, et väga kena oli. Seisis nagu inimene sinu kõrval seisab. Reaalselt katsutav. Tema toetus õrnalt seina najale. Nooremapoolne, ca kuni 30. juuksed olid lahti, rinna peale heidetult õrnalt. Ma küsisin temalt eneselegi ootamatult midagi või pigem ütlesin talle ühe lause- siin ei ütle, nagu oleks teda ära tundnud (tegelikult ei tundnud), aga ta ei vastanud. Ei tea, kust ma selle julguse võtsin. No halb ta ei olnud, sest ta ei teinud midagi meile. Ma ise arvan seda, kas ta mind nägigi.. vb maailmad jälle "ristusid" korraks, oli ainult mulle nähtav. Ei olnud läbipaistev. Nagu sina, vaata end. või mina.
Igatahes midagi/kedagi ma ikkagi nägin, sest ma ei oskaks teda ette kujutada, sest mul puudub väiksemgi kunstianne jms. Räägin nii, nagu oli, külmalt ja andetult. Aga teine inimene, kes teda kohtas paar korda, nägi naist kõndimas. Imelik see maailm. Ma ei saa kahjuks lähemaid nüansse rääkida.
Autor: angelina
Aeg: 11-14-09 15:40
Kunagi nägin vaimu, kes oli väga kaunis naine. Ei ole segane, sest üks inimene nägi veel, nats teisel ajal. Kirjeldas täpselt sama naist.
Alguses mõtlesin küll, et mõistus, tule koju..
Suhteliselt uus maja, aga kunagi asus/laius minu teada selle koha peal soo. Vesine pinnas talletab väga hästi informatsiooni. Ajastut ei oska öelda. Pigem ajatu. Ilus pikk valge kleit oli seljas. No kui hästi mõelda (nüüd juba kipub ununema, ähmasemalt meeles), siis 21. sajandi ballikleit just ei olnud.
Heledad pikad juuksed, sale. Nägu enam ei mäleta, aga meeles on, et väga kena oli. Seisis nagu inimene sinu kõrval seisab. Reaalselt katsutav. Tema toetus õrnalt seina najale. Nooremapoolne, ca kuni 30. juuksed olid lahti, rinna peale heidetult õrnalt. Ma küsisin temalt eneselegi ootamatult midagi või pigem ütlesin talle ühe lause- siin ei ütle, nagu oleks teda ära tundnud (tegelikult ei tundnud), aga ta ei vastanud. Ei tea, kust ma selle julguse võtsin. No halb ta ei olnud, sest ta ei teinud midagi meile. Ma ise arvan seda, kas ta mind nägigi.. vb maailmad jälle "ristusid" korraks, oli ainult mulle nähtav. Ei olnud läbipaistev. Nagu sina, vaata end. või mina.
Igatahes midagi/kedagi ma ikkagi nägin, sest ma ei oskaks teda ette kujutada, sest mul puudub väiksemgi kunstianne jms. Räägin nii, nagu oli, külmalt ja andetult. Aga teine inimene, kes teda kohtas paar korda, nägi naist kõndimas. Imelik see maailm. Ma ei saa kahjuks lähemaid nüansse rääkida.
Lapsed.
Delfi naisteka foorumi müstikanurgas avaldatud kogemused.
Autor: Minul kogemus puudub
Aeg: 11-10-09 13:52
Norra TV3 näitab Tyra Banks-i jutusaadet ja seal olid korra külalisteks just lapsed, kel on seletamatud suhted teistpoolsusega. Ja tema kutsus just lapsed seepärast, et lapsed ei valeta, ei luuleta ja neid on võimatu ära osta. Enamusel neist olid need võimed alates ajast, mil nad oma elu mäletanud on. Seega ei tasu rääkida et "milko" tuli jne...Nähtamatud sõbrad...Ja ühe lapse ema pidas ka lapse lolliks jutuks, seni kuni laps teatas emale, et su õde tahab, et sa tal laseksid minna. Jutt siis lapse tädist, kellest lapsel aimugi polnud, emal oli kaksik-õde kes suri paar nädalat peale sündi :O Nii, et lapsed ei luuleta üldse ja kui asjad korduvad siis tasuks ikka tausta uurida.
Meile tuntud Maili Nõmm, või tema õde, täpselt ei tea, mäletab oma eelmisest elust kuidas ta 3 aastaselt (vanusega võin mööda panna) autoavariis surma sai.Algul peeti ka lapse lolliks mõlaks, hiljem tuli välja, et kõik mid ta mäletas oligi täpselt nii olnud :O
Autor: leya
Aeg: 11-12-09 14:27
Väikeste laste kohta on ennegi kirjutatud-räägitud, et nad tajuvad seda, mida täiskasvanu ei taju. Lastel muidugi on hea ettekujutusvõime jne. aga seda, et lasped tõesti midagi näevad, ei maksa pelgalt fantaasia alla liigitada. On väga palju asu-nähtusi, mida me seletada ei oska. See ei tähenda, et neil põhjust pole. Ka murdeeealised lapsed (eriti tüdrukud) tunnetavad-tajuvad rohkem.
Kui oma vennalast hoidmas (1,5 a) käin, siis olen lapse käitumises tajunud selliseid muutusi, mis ei ole loogiliselt seletatavad. Järsku, keset seda, kui me kahekesi midagi mängime, jääb laps vaatama ühte kindlasse kohta toa nurgas ja seletab oma pudikeeles, et kardab. Ronib mulle sülle ja hakkab nutma. Enne ta ei rahune kui teise tuppa läheme. Vahel jääb niisama vahtima ja näitab käega jälle selle nurga suunas ja üritab midagi seletada.
Samuti hakkab laps lihtsalt lambist keset und ägama ja siis karjuma ja ärkab. Seda last pole karistatud, tema peale pole karjutud. Vanemad on rahulikud ja tasakaalukad inimesed, kes oma last väga hoiavad, sest laps oli väga-väga oodatud ja vanemad pole verinoored. Seega, on üliväike võimalus, et see hirm on kuidagi vanemate käitumisega seotud. Juttude järgi on ka vanemad sellist asja märganud ega oska seda millegagi seletada.
Kunagi ammu rääkis üks venelanna mulle, kuidas temal käis kodus keegi magamise ajal teda kaisus hoidmas. naise vanaema oli siis seletanud, et kui on soe tunne, siis on hea deemon, kui külm ja haiseb, siis halb. veel seletas see naine, et tema nn külaline oli hästi soe ja üleni karvane. ja et see kaisutus oli olnud väga turvaline ja hea.
Autor: Miisu
Aeg: 11-12-09 16:56
Sul on korraga peas "desktopil" ehk kasutuses kümneid tuhandeid mõtteid. Kui miski tahab, et sa neist selle ühe ja õige välja valiksid, siis annab ta millegi ehmatavaga märku ja selle peale tuleb sul automaatselt see õige mõte pähe.
Minul on olnud nii, et üks konkreetne laul seondus ühe konkreetse inimesega. Ja korra raadiot kuulates ütles saatejuht, et tuleb mingi muu laul, aga tegelikult tuli hoopis see - mõtlesin, et nüüd on küll midagi juhtunud. Oligi. See inimene viidi salmonelloosiga haiglasse. Laulu alguse kellaaeg ja kiirabi kutse aeg läksid u. minutiga nihkesse ainult.
U. 12 tundi enne vanaema surma õppisin eksamiks ja elekter läks ära. Esimene mõte oli "vanaema ei ole enam" ja hakkasin ootama telefonihelinat, et ema helistaks ja ütleks. Tunnid läksid, ei mingit kõnet. Juba olin suht vihane, et miks ta ei helista ometi, ma ju TEAN. Ja järgmine hommik helistaski.
Kes see sihuke on, kes niiviisi asju ja mõtteid vastastikku mõjutada suudab, ei tea. Aga hea on, et ta seda teeb :)
leya
Minu sõbranna lapsega juhtus sarnane lugu. Tema nägi korduvalt hirmuunenägu. See unenägu algas tal kohe peale sündimist ja kestis kuni paari aasta vanuseni. Laps nimelt ärkas unepealt hirmust karjudes üles. Lõpuks, kui laps rääkima hakkas, selgus, et selles unes ajab teda taga üks onu...
Väga mõtlemapanev. Kust võtab vastsündinu sellise mälestuse?
Sinu vennalapse puhul täiesti usutav. Mitte ükski näägutamine ega lapse väärkohtlemine ei pane last "midagi nägema". Selge, et laps nägi midagi. Väikelapsed on tundlikumad. Edaspidi, kui laps juba rääkida oskab, võiksiet küsida, et kes seal toas oli? Ehk mäletab.
Autor: Minul kogemus puudub
Aeg: 11-10-09 13:52
Norra TV3 näitab Tyra Banks-i jutusaadet ja seal olid korra külalisteks just lapsed, kel on seletamatud suhted teistpoolsusega. Ja tema kutsus just lapsed seepärast, et lapsed ei valeta, ei luuleta ja neid on võimatu ära osta. Enamusel neist olid need võimed alates ajast, mil nad oma elu mäletanud on. Seega ei tasu rääkida et "milko" tuli jne...Nähtamatud sõbrad...Ja ühe lapse ema pidas ka lapse lolliks jutuks, seni kuni laps teatas emale, et su õde tahab, et sa tal laseksid minna. Jutt siis lapse tädist, kellest lapsel aimugi polnud, emal oli kaksik-õde kes suri paar nädalat peale sündi :O Nii, et lapsed ei luuleta üldse ja kui asjad korduvad siis tasuks ikka tausta uurida.
Meile tuntud Maili Nõmm, või tema õde, täpselt ei tea, mäletab oma eelmisest elust kuidas ta 3 aastaselt (vanusega võin mööda panna) autoavariis surma sai.Algul peeti ka lapse lolliks mõlaks, hiljem tuli välja, et kõik mid ta mäletas oligi täpselt nii olnud :O
Autor: leya
Aeg: 11-12-09 14:27
Väikeste laste kohta on ennegi kirjutatud-räägitud, et nad tajuvad seda, mida täiskasvanu ei taju. Lastel muidugi on hea ettekujutusvõime jne. aga seda, et lasped tõesti midagi näevad, ei maksa pelgalt fantaasia alla liigitada. On väga palju asu-nähtusi, mida me seletada ei oska. See ei tähenda, et neil põhjust pole. Ka murdeeealised lapsed (eriti tüdrukud) tunnetavad-tajuvad rohkem.
Kui oma vennalast hoidmas (1,5 a) käin, siis olen lapse käitumises tajunud selliseid muutusi, mis ei ole loogiliselt seletatavad. Järsku, keset seda, kui me kahekesi midagi mängime, jääb laps vaatama ühte kindlasse kohta toa nurgas ja seletab oma pudikeeles, et kardab. Ronib mulle sülle ja hakkab nutma. Enne ta ei rahune kui teise tuppa läheme. Vahel jääb niisama vahtima ja näitab käega jälle selle nurga suunas ja üritab midagi seletada.
Samuti hakkab laps lihtsalt lambist keset und ägama ja siis karjuma ja ärkab. Seda last pole karistatud, tema peale pole karjutud. Vanemad on rahulikud ja tasakaalukad inimesed, kes oma last väga hoiavad, sest laps oli väga-väga oodatud ja vanemad pole verinoored. Seega, on üliväike võimalus, et see hirm on kuidagi vanemate käitumisega seotud. Juttude järgi on ka vanemad sellist asja märganud ega oska seda millegagi seletada.
Kunagi ammu rääkis üks venelanna mulle, kuidas temal käis kodus keegi magamise ajal teda kaisus hoidmas. naise vanaema oli siis seletanud, et kui on soe tunne, siis on hea deemon, kui külm ja haiseb, siis halb. veel seletas see naine, et tema nn külaline oli hästi soe ja üleni karvane. ja et see kaisutus oli olnud väga turvaline ja hea.
Autor: Miisu
Aeg: 11-12-09 16:56
Sul on korraga peas "desktopil" ehk kasutuses kümneid tuhandeid mõtteid. Kui miski tahab, et sa neist selle ühe ja õige välja valiksid, siis annab ta millegi ehmatavaga märku ja selle peale tuleb sul automaatselt see õige mõte pähe.
Minul on olnud nii, et üks konkreetne laul seondus ühe konkreetse inimesega. Ja korra raadiot kuulates ütles saatejuht, et tuleb mingi muu laul, aga tegelikult tuli hoopis see - mõtlesin, et nüüd on küll midagi juhtunud. Oligi. See inimene viidi salmonelloosiga haiglasse. Laulu alguse kellaaeg ja kiirabi kutse aeg läksid u. minutiga nihkesse ainult.
U. 12 tundi enne vanaema surma õppisin eksamiks ja elekter läks ära. Esimene mõte oli "vanaema ei ole enam" ja hakkasin ootama telefonihelinat, et ema helistaks ja ütleks. Tunnid läksid, ei mingit kõnet. Juba olin suht vihane, et miks ta ei helista ometi, ma ju TEAN. Ja järgmine hommik helistaski.
Kes see sihuke on, kes niiviisi asju ja mõtteid vastastikku mõjutada suudab, ei tea. Aga hea on, et ta seda teeb :)
leya
Minu sõbranna lapsega juhtus sarnane lugu. Tema nägi korduvalt hirmuunenägu. See unenägu algas tal kohe peale sündimist ja kestis kuni paari aasta vanuseni. Laps nimelt ärkas unepealt hirmust karjudes üles. Lõpuks, kui laps rääkima hakkas, selgus, et selles unes ajab teda taga üks onu...
Väga mõtlemapanev. Kust võtab vastsündinu sellise mälestuse?
Sinu vennalapse puhul täiesti usutav. Mitte ükski näägutamine ega lapse väärkohtlemine ei pane last "midagi nägema". Selge, et laps nägi midagi. Väikelapsed on tundlikumad. Edaspidi, kui laps juba rääkida oskab, võiksiet küsida, et kes seal toas oli? Ehk mäletab.
Sammud ( Raikküla mõis, Vao küla vana maja jm ) ning kontakt tulnukatega?
Delfi naisteka foorumis psudonüümi uudishimu all avaldatud kogemus.
Autor: uudishimu
Aeg: 11-07-09 10:11
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=79&i=57041&t=57041
Kas olete kogenud kuskil ruumis või trepil olles nähtamatu raskeid samme? Mis need on? Kes või mis neid tekitab??
On erinevad kohad, kus neid jubedust tekitavaid raskelt astutud samme olen kuulnud nii üksi või kellegiga koos olles. Üks neist kohtadest on Raikküla mõis-see koht on mul esimese kogemuse andnud: mängisime aastaid tagasi peitust. Läksin sõbrannaga mõisasse peitu. Äkki kuuleme, et keegi tuleb trepist alla. Mõtlesime et keegi meesterahvas vist. Seisime ja ootasime, millal ta nähtavale ilmub. Rasked sammud liginesid, aga kedagi näha polnud, jooksime hirmust karjudes sealt minema. Teine kogemus oli seesama mõis, kui küla lastega selle mõisa ümmarguses toas mängisime. Äkki kajasid koridoris jälle rasked sammud ja kui need juba meie nina all olid, hüppasime aknast välja. Mina olin muidugi viimane hüppaja ja see sammude tekitaja oli mul täiesti selja taga-ainult käega katsuda. Kolmas juhus oli töökohas, kui ma valvetoas olin-rasked sammud lähevad mööda koridori-vaatasin koridori, kedagi polnud. Neljas juhus oli kui koos mehega farmi puhketoas olime- keegi tuli kiirete raskete sammudega puhketoa ukse taha. Mees hüppas sekundiga püsti ja avas ukse.Ukse taga polnud kedagi! Viies juhus oli Vao külas, kui ühte vanasse majja, mida mahajäetuse pärast ka tondilossiks nimetati, sõbrale külla läksin. Trepist üles minnes kuulen, et keegi tuleb trepist alla. Jäin vaatama, kes see on. Näha polnud kedagi, aga rasked sammud liginesid. Jooksin juuksed püsti minema. Olen mõnelt inimeselt ka selliseid sammude kogemusi kuulnud ja meedia vahendusel. Teadus ju tegelt selliseid asju ei tunnista. seda kogemust nimetatakse kuulmispetteks. Aga kuidas selliseid "kuulmispetteid" saab kuulda lausa kambaga?
Autor: uudishimu
Aeg: 11-07-09 12:06
To ei usu kummitusi- ütlen sulle seda, et ükski täiskasvanud inimene ei ole nii loll, et iga krabinat sammudeks peab. Ma tean, mida ma räägin. Need on ikka reaalsed tugevalt astutud sammud, mis muudkui sinuni tulevad. Need on samad sammude kajad, mis meilgi, aga palju raskemad ja kõvemad. Selllseid samme ei täheldata ainult vanades majades, vaid kõikvõimalikes kohtades. Vaimude kohta ütlen niipalju, et olen ka neid näinud. Neid lugusi on hulgi, aga toon ainult 2 näidet. Olin 7 aastane laps kui ma oma vanematega ühes talumajas elasin. ühel päeval kui liivakastis mängisin, märkasin, et minu poole tuleb üks mees, naerul näoga. Tõusin püsti, et kodu poole joosta. Äkki ilmus nagu õhust minu ette teine mees. Sattusin paanikasse ja jooksin tagasi liivakasti poole. Seal oli juba kolmas mees. Jäin seisma ja nad moodustasid minu ümber ringi. Seisin nende keskel, ja hakkasin nutma. Nad vahtisid mind vaikides. Mina nutsin ja mäletan et mõtlesin et kes te olete, mis te tahate, omal süda pekslemas rinnus. Äkki nad läksid minust natuke eemale seisma, ise samal ajal mind vahtides. Lõpetasin nutu ja tahtsin kodu poole joosta, kuid ei saanud, sest jalad olid nagu halvatud ja üks nendest meestest lähenes mulle imeliku näoga. Hakkasin uuesti nutma ja siis see mees ütles, et tydruk, ära nuta, me ei tee sulle midagi. Siis läks ta tagasi meeste juurde ja haitusid. Järgmisel päeval, kui läksin naabrinaisega karjamaale lehmi vaatama, nägime MÕLEMAD kolme meest karjamaal istumas, nende kõrval oli mingi sõiduk. Tundsin need mehed ära. Naabrinaine ütles neile et miks te võõral karjamaal olete. Mehed tõusid vaikides, ja läksid oma sõidukisse, mis vaikselt ära sõitis. Rohi oli sõiduki alt põlenud. Sõiduk ise oli halli värvi ja väike. Naabrinaine oli nii paanikas, ja kutsus mingid tegelinskid kohale. Minu vanemad ei lubanud mul nendele midagi rääkida, õeldes et muidu mind pannakse hullumajja ja sealt ma välja ei saa. Oli ju sügav vene aeg siis. Teine juhtum oli kui koolis käisin. Olin internaadis. seisime oma 15 klassikaaslastega klassiukse taga hanereas akna juures ja ootasime millal õpetaja keerab ukse lahti. Äkki nägime KÕIK 15 ÕPILAST kuidas keskmisest klassist tuli välja must vari ilma omanikuta. Jäi hetkeks seisma ja siis hakkas tegema selliseid liigutusi, nagu tahaks põgeneda. Ja jooksis , või libises meie klassi poole ja meie lukustatud klassiuksest sisse! Olime vapustatud. Õpetaja ei ütelnud midagi. Keeras klassiukse lahti ja pani tule põlema- klass oli tühi!!
Autor: uudishimu
Aeg: 11-08-09 16:36
ellale. Need kolm mõistatuslikku meest olid hallis riietuses. Nad olid keskmist kasvu, vanus ma arvan et 30-40 piires. Ka sõiduk oli neil hall. Pärast veel naabrinaine küsis, et miks ma nendele tegelinskitele, kelle ta kohale kutsus, ma ei ütelnud, et me nägime mõlemad karjamaal toimunut. Olen kogenud ka jutukõminat, mis tuleb ei kuskilt. Raske on kindlaks teha, kust kõnekõmin tuleb. Ka seda olen kuulnud nii üksi olles kui ka kellegiga koos. Üks omamoodi juhus oli selline, kui ma õel laudas abis käisin. Alati kui riietusime, kostis otse meie eest vile. Algul me ei teinud sellest väljagi, aga kui vile kordus ka kolmandal neljandal korral just siis, kui me riietusime, vot siis tõusid küll juuksed püsti. Ütlen lugejatele seda, et ma ei kirjuta libateemasi. Kõik on TÕSI. Olen neid seltamatuid juhuseid endaga kandnud. Tekkis lihtsalt soov neid kellegiga jagada.
Autor: uudishimu
Aeg: 11-08-09 17:57
Ei see sõiduk polnud auto. Need kolm meest karjamaalt, kes seal istusid ja midagi omavahel rääkisid, tõusid vaikides ja läksid oma halli sõidukisse, mis tõusis õhku hääletult ja kadus. Huvitav on see et nad vahtisid mind isegi minnes. Nende silmavaade on mul siiani meeles. Mõtlen tihti veel siiani, mis nad minust tahtsid? Kas kaasa võtta? kuna ma nutsin, ju siis vägisi nad ei võtnud. Igor Volkest olen kuulnud ja on olnud tahtmine temaga ühendust võtta, aga ma ei tea ta e-maili kahjuks. Oma varasest lapsepõlvest, kui ma väike maarjas elasin, mäletan seda, et ma kartsin öösiti magada, meil oli ühetoaline korter. Magasime õega ahju taga.Keegi lämmatas ja trampis öösiti mu peal ja rõhus rinna peal. Polnud harvad juhused,kui karvase asjaga tõmmati üle näo või kiskus keegi varvastest. Nendel hetkedel appi karjuda polnud võimalik-sest häält ei tulnud. Kui see miski lõpetas rinnal rõhumise, siis sain karjuda. Vanemad panid selle halbade unenägude arvele ja käskisid õhtuti mitte mürada. Kartsin öid meeletult. Püüdsin varem magama jääda, et öö üle elada hommikuni aga mida mina väike 6 aastane laps teadsin kella ajast. Nii juhtuski, et läksin väga vara magama ja ööd olin unetult tekk üle pea tõmmatud, süda ootusärevalt pekslemas. Kuulsin tihti, kuidas toauks kinni lahti käis. Olin täiesti ärkvel kui keegi mulle peale hüppas ja rõhuma rinnule. Seepärast ma nüüd, täiskasvanuna ei usu seda väidet, et see rõhumise tunne tekib unehalvatusest. Kui ma liiga palju kisasin, võttis ema mu enda kaissu. Nendel öödel, kui mul oli turvaline olla, aga und ei tulnud, kuulsin ikka ukse käimist lahti kinni, põranda praksatust, ning nendel öödel karjus mu õde seal ahju taga.. Ühel päeval kui ema kõõgis süüa tegi, läksin ema juurde kõõki. Seisin köögi ukse kõrval ja nägin et köögis on veel üks naine, kellel on silmade asemel mustad augud. Jäin seda naist vahtima. Ema keetis süüa ja mina mõtlesin et see on ema külaline. Ema võttis laua alt tooli ja pani keset kööki ning ütles istu, mis sa seisad. See naine istuski. Natukese aja pärast küsis ema minult et miks sa ei istu, andsin sulle ju tooli. Ütlesin talle et sa andsid tooli oma külalisele. Ema keeras end ümber ja küsis et millisele külalisele? Näitasin tooli poole, kuid seal polnud enam kedagi!! Mäletan ka seda, et kui me õega peitust mängisime, siis õde tahtis minna pliidi kohal rippuva lina taha peitu. Nii kui ta müramishoos lina taha minema hakkas, nägi ta ahju peal kükitamas ühte mutikest, kellel olnud silmade asemel mustad augud. Õde nii võpatas ja karjus ning ema muudkui jootis talle sisse suhkruvett rahustuseks. Õe süda tagus meeletu kiirusega ja ta oli näost nii valge. Vähe puudus et ema oleks kiirabi kutsunud. Kui õde juba rahunenud oli, ja ta kirjeldas mulle seda naist, mõistsin et tegu oli sama vaimnaisega, keda ma ema juures kõõgis nägin ja kes meid järelikult ka piinamas käis.
Autor: uudishimu
Aeg: 11-07-09 10:11
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=79&i=57041&t=57041
Kas olete kogenud kuskil ruumis või trepil olles nähtamatu raskeid samme? Mis need on? Kes või mis neid tekitab??
On erinevad kohad, kus neid jubedust tekitavaid raskelt astutud samme olen kuulnud nii üksi või kellegiga koos olles. Üks neist kohtadest on Raikküla mõis-see koht on mul esimese kogemuse andnud: mängisime aastaid tagasi peitust. Läksin sõbrannaga mõisasse peitu. Äkki kuuleme, et keegi tuleb trepist alla. Mõtlesime et keegi meesterahvas vist. Seisime ja ootasime, millal ta nähtavale ilmub. Rasked sammud liginesid, aga kedagi näha polnud, jooksime hirmust karjudes sealt minema. Teine kogemus oli seesama mõis, kui küla lastega selle mõisa ümmarguses toas mängisime. Äkki kajasid koridoris jälle rasked sammud ja kui need juba meie nina all olid, hüppasime aknast välja. Mina olin muidugi viimane hüppaja ja see sammude tekitaja oli mul täiesti selja taga-ainult käega katsuda. Kolmas juhus oli töökohas, kui ma valvetoas olin-rasked sammud lähevad mööda koridori-vaatasin koridori, kedagi polnud. Neljas juhus oli kui koos mehega farmi puhketoas olime- keegi tuli kiirete raskete sammudega puhketoa ukse taha. Mees hüppas sekundiga püsti ja avas ukse.Ukse taga polnud kedagi! Viies juhus oli Vao külas, kui ühte vanasse majja, mida mahajäetuse pärast ka tondilossiks nimetati, sõbrale külla läksin. Trepist üles minnes kuulen, et keegi tuleb trepist alla. Jäin vaatama, kes see on. Näha polnud kedagi, aga rasked sammud liginesid. Jooksin juuksed püsti minema. Olen mõnelt inimeselt ka selliseid sammude kogemusi kuulnud ja meedia vahendusel. Teadus ju tegelt selliseid asju ei tunnista. seda kogemust nimetatakse kuulmispetteks. Aga kuidas selliseid "kuulmispetteid" saab kuulda lausa kambaga?
Autor: uudishimu
Aeg: 11-07-09 12:06
To ei usu kummitusi- ütlen sulle seda, et ükski täiskasvanud inimene ei ole nii loll, et iga krabinat sammudeks peab. Ma tean, mida ma räägin. Need on ikka reaalsed tugevalt astutud sammud, mis muudkui sinuni tulevad. Need on samad sammude kajad, mis meilgi, aga palju raskemad ja kõvemad. Selllseid samme ei täheldata ainult vanades majades, vaid kõikvõimalikes kohtades. Vaimude kohta ütlen niipalju, et olen ka neid näinud. Neid lugusi on hulgi, aga toon ainult 2 näidet. Olin 7 aastane laps kui ma oma vanematega ühes talumajas elasin. ühel päeval kui liivakastis mängisin, märkasin, et minu poole tuleb üks mees, naerul näoga. Tõusin püsti, et kodu poole joosta. Äkki ilmus nagu õhust minu ette teine mees. Sattusin paanikasse ja jooksin tagasi liivakasti poole. Seal oli juba kolmas mees. Jäin seisma ja nad moodustasid minu ümber ringi. Seisin nende keskel, ja hakkasin nutma. Nad vahtisid mind vaikides. Mina nutsin ja mäletan et mõtlesin et kes te olete, mis te tahate, omal süda pekslemas rinnus. Äkki nad läksid minust natuke eemale seisma, ise samal ajal mind vahtides. Lõpetasin nutu ja tahtsin kodu poole joosta, kuid ei saanud, sest jalad olid nagu halvatud ja üks nendest meestest lähenes mulle imeliku näoga. Hakkasin uuesti nutma ja siis see mees ütles, et tydruk, ära nuta, me ei tee sulle midagi. Siis läks ta tagasi meeste juurde ja haitusid. Järgmisel päeval, kui läksin naabrinaisega karjamaale lehmi vaatama, nägime MÕLEMAD kolme meest karjamaal istumas, nende kõrval oli mingi sõiduk. Tundsin need mehed ära. Naabrinaine ütles neile et miks te võõral karjamaal olete. Mehed tõusid vaikides, ja läksid oma sõidukisse, mis vaikselt ära sõitis. Rohi oli sõiduki alt põlenud. Sõiduk ise oli halli värvi ja väike. Naabrinaine oli nii paanikas, ja kutsus mingid tegelinskid kohale. Minu vanemad ei lubanud mul nendele midagi rääkida, õeldes et muidu mind pannakse hullumajja ja sealt ma välja ei saa. Oli ju sügav vene aeg siis. Teine juhtum oli kui koolis käisin. Olin internaadis. seisime oma 15 klassikaaslastega klassiukse taga hanereas akna juures ja ootasime millal õpetaja keerab ukse lahti. Äkki nägime KÕIK 15 ÕPILAST kuidas keskmisest klassist tuli välja must vari ilma omanikuta. Jäi hetkeks seisma ja siis hakkas tegema selliseid liigutusi, nagu tahaks põgeneda. Ja jooksis , või libises meie klassi poole ja meie lukustatud klassiuksest sisse! Olime vapustatud. Õpetaja ei ütelnud midagi. Keeras klassiukse lahti ja pani tule põlema- klass oli tühi!!
Autor: uudishimu
Aeg: 11-08-09 16:36
ellale. Need kolm mõistatuslikku meest olid hallis riietuses. Nad olid keskmist kasvu, vanus ma arvan et 30-40 piires. Ka sõiduk oli neil hall. Pärast veel naabrinaine küsis, et miks ma nendele tegelinskitele, kelle ta kohale kutsus, ma ei ütelnud, et me nägime mõlemad karjamaal toimunut. Olen kogenud ka jutukõminat, mis tuleb ei kuskilt. Raske on kindlaks teha, kust kõnekõmin tuleb. Ka seda olen kuulnud nii üksi olles kui ka kellegiga koos. Üks omamoodi juhus oli selline, kui ma õel laudas abis käisin. Alati kui riietusime, kostis otse meie eest vile. Algul me ei teinud sellest väljagi, aga kui vile kordus ka kolmandal neljandal korral just siis, kui me riietusime, vot siis tõusid küll juuksed püsti. Ütlen lugejatele seda, et ma ei kirjuta libateemasi. Kõik on TÕSI. Olen neid seltamatuid juhuseid endaga kandnud. Tekkis lihtsalt soov neid kellegiga jagada.
Autor: uudishimu
Aeg: 11-08-09 17:57
Ei see sõiduk polnud auto. Need kolm meest karjamaalt, kes seal istusid ja midagi omavahel rääkisid, tõusid vaikides ja läksid oma halli sõidukisse, mis tõusis õhku hääletult ja kadus. Huvitav on see et nad vahtisid mind isegi minnes. Nende silmavaade on mul siiani meeles. Mõtlen tihti veel siiani, mis nad minust tahtsid? Kas kaasa võtta? kuna ma nutsin, ju siis vägisi nad ei võtnud. Igor Volkest olen kuulnud ja on olnud tahtmine temaga ühendust võtta, aga ma ei tea ta e-maili kahjuks. Oma varasest lapsepõlvest, kui ma väike maarjas elasin, mäletan seda, et ma kartsin öösiti magada, meil oli ühetoaline korter. Magasime õega ahju taga.Keegi lämmatas ja trampis öösiti mu peal ja rõhus rinna peal. Polnud harvad juhused,kui karvase asjaga tõmmati üle näo või kiskus keegi varvastest. Nendel hetkedel appi karjuda polnud võimalik-sest häält ei tulnud. Kui see miski lõpetas rinnal rõhumise, siis sain karjuda. Vanemad panid selle halbade unenägude arvele ja käskisid õhtuti mitte mürada. Kartsin öid meeletult. Püüdsin varem magama jääda, et öö üle elada hommikuni aga mida mina väike 6 aastane laps teadsin kella ajast. Nii juhtuski, et läksin väga vara magama ja ööd olin unetult tekk üle pea tõmmatud, süda ootusärevalt pekslemas. Kuulsin tihti, kuidas toauks kinni lahti käis. Olin täiesti ärkvel kui keegi mulle peale hüppas ja rõhuma rinnule. Seepärast ma nüüd, täiskasvanuna ei usu seda väidet, et see rõhumise tunne tekib unehalvatusest. Kui ma liiga palju kisasin, võttis ema mu enda kaissu. Nendel öödel, kui mul oli turvaline olla, aga und ei tulnud, kuulsin ikka ukse käimist lahti kinni, põranda praksatust, ning nendel öödel karjus mu õde seal ahju taga.. Ühel päeval kui ema kõõgis süüa tegi, läksin ema juurde kõõki. Seisin köögi ukse kõrval ja nägin et köögis on veel üks naine, kellel on silmade asemel mustad augud. Jäin seda naist vahtima. Ema keetis süüa ja mina mõtlesin et see on ema külaline. Ema võttis laua alt tooli ja pani keset kööki ning ütles istu, mis sa seisad. See naine istuski. Natukese aja pärast küsis ema minult et miks sa ei istu, andsin sulle ju tooli. Ütlesin talle et sa andsid tooli oma külalisele. Ema keeras end ümber ja küsis et millisele külalisele? Näitasin tooli poole, kuid seal polnud enam kedagi!! Mäletan ka seda, et kui me õega peitust mängisime, siis õde tahtis minna pliidi kohal rippuva lina taha peitu. Nii kui ta müramishoos lina taha minema hakkas, nägi ta ahju peal kükitamas ühte mutikest, kellel olnud silmade asemel mustad augud. Õde nii võpatas ja karjus ning ema muudkui jootis talle sisse suhkruvett rahustuseks. Õe süda tagus meeletu kiirusega ja ta oli näost nii valge. Vähe puudus et ema oleks kiirabi kutsunud. Kui õde juba rahunenud oli, ja ta kirjeldas mulle seda naist, mõistsin et tegu oli sama vaimnaisega, keda ma ema juures kõõgis nägin ja kes meid järelikult ka piinamas käis.
Sammud
Delfi naisteka foorumi müstika nurgakeses avaldatud kogemused.
Autor: kukimuki
Aeg: 11-07-09 22:41
Ei ole siin miskit imelikku ehk niikaua ei usu kui ise kuuled ja näed.
Töötasin ühes kesklinna kohvikus ja olin üks viimaseid äraminejaid ning alati kui kohvik tühjemaks jäi nii peale kella 23-e hakkasid koridoris käima sammud ,igasugused mõned naise,mõned mehe omad,üks lohistas tuhvleid ,tundsin ennast turvaliselt,sest arvasin et ei ole üksi,kuni avastasin,et sammud läksid lukustatud ukse taha ja valvuri jutu järgi oli maja tühi.
Arvan,et möödunud aegade hääli ja kummitusi mängib meile ette ühendväli ehk Maa teadvus.
Autor: köki-möki
Aeg: 11-07-09 23:00
Oli ka kunagi juhus, kesklinnas kohvikus- olime öösel koos töökaaslasega tagaruumis ja ees käisid mehe tugevad sammud- edasi ja tagasi.
Kontrollisime kõik uksed olid kinni, ikka sammud.
Jätsime tule põlema, sammud kadusid kuid järgmisel päeval saime teate, et kohviku teise omaniku vend oli öösel samal ajal maha lastud.
Autor: Piret
Aeg: 11-08-09 15:39
Lugesin ja mõtlesin, teemaalgataja, Sa oled samme kuulnud nii üksi kui teistega koos olles ning ERINEVATES kohtades, reeglina põgenenud. Ma kaldun arvama, et sammuja on n.ö. Sinu peale suunatud, mitte mahajäetud kohtade peale. Kahjuks ei tea Sinust, Sinu lapsepõlvest vm midagi. Võid ju proovida- kui juhtud kusagil veel kuulma- jää seisma ja küsi, mida ta tahab?
Endal 1 juhus- kolmandal päeva peale vanaema surma - / mina magan maja II korrusel, kuhu viib trepp, vanaema elas minu kõrvaltoas/ olin kell 23 voodis ja unelesin, kui kuulsin, et keegi tuleb raskelt trepist üles, läheb avab minu kõrvaltoa uks, siis akna juude, teeb akna lahti ja paneb kinni. Ma läksin trepile ja karjusin , ära kolista nii palju,ema, ma ei saa üldse magada. Siis läksin trepist alla ja vaatasin, et ema hoopis magab.
No vanaema käis külas ja tegi neid liigutusi, mida ta elavanagi tegi- sada korda päevas kontrollis akent.Me olime vanaemaga lähedased.
Autor: köki-möki
Aeg: 11-08-09 16:59
Aga selline olukord siis.
Sellel aastal hingede õhtul teen voodit ülesse ja tunnen keegi läheb minust mööda, olin üksi toas kedagi ei olnud.
Mõtlesin ok, sest ma ei karda.
Juba poolmagades tunnen keegi tuleb hellat voodisse, selja tagant, võtab mu kaissu, selline imeline tunne tekkis, selline soojuse kaitstuse tunne.
Tõusin istuli ja ütlesin- ma ei karda sind- aga ole hea mine ära olen rampväsinud- tahan üksi magada.
Hommikul mõtlesin, mida- nägin und kuid siis meenus, et ärkvel olles ju oli keegi veel toas.
Nii paar kuud tagasi tuli ka öösel, vist see sama pani öösel käe hellat mu pele aga seekord haitus ise.
Nii kahju, et ei küsinud- kes ta on ja mida tahab.
Imelik aga tundus selline kõhnemapoole- nooremapoolne meesterahvas olema.
Kui nüüd veel tuleb- küsin raudselt, kas saan sind aidata, või hoopis aitad sina mind- mingi sisetunne ütleb, et keegi tahab midagi teisest ilmast õelda, nagu oleks keegi kes alles viibib siin--nii 40 päeva peale surma.
Isegi aiman kes ta on, kui veel tuleb siis räägin teile edasi.
Autor: öös juhtub
Aeg: 11-09-09 15:08
Kell oli ehk 23-e ringis,kui voodisse heitsin.10-15 minutit hiljem kuulsin,et välisuks tehti lahti ja keegi tuli sisse.Mees oli alles paar tundi tagasi tööle läinud-taksojuht.Mõtlesin,et kuis ta küll nii kiiresti tagasi tuli.Imestasin veel,et eestoas tuld põlema ei pandud,ukse alt paistaks valgus.Siis läksid sammud diivani poole,oletasin,et ju ta pikutab teleka ees veitsa.Jäin magama ja ärkasin kella 3-e paiku uuesti ukse avamise peale.Tulin üles ja nägin meest koju tulemas.Imestusega küsisin,mitu korda ta koju tuleb,kas käis siis vahepeal veel tööl või.Mees vaatas mind nagu lolli,ta justkui alles kohe tuligi.
Autor: kui olin 20
Aeg: 11-10-09 02:45
ja mu isa suri, siis matuseõhtul kis äkki uksekell
läksime emagaa avama...mitte kedagi...
siis läksime üles ja jõime veidi teed...uus uksekell...ja jälle polnud ukse taga kedagi.
läksime siis rääkisime ka naabritele oma muret.
otsisime koos naabritega kogu aia läbi,sest hooväravast ei väljnud keegi, selle tegime kohe kindlaks juba teisel helistamisel...
aga ei olnud ka hoovis kedagi.
siis peale seda rohkem ei tülitatud...
Autor: camelia
Aeg: 11-10-09 12:02
No minul on ka sarnaseid kogemusi. Viimasel 3 kuul olen kogenud eriti tugevalt kellegi vaimolendi juuresolekut ja mitte ainult öösel, vahest ka päevasel ajal. Ilmselt tegu minu surnud vennaga- surma asjaolud ka segased- meie versioon tapeti. Aga niipalju kui mina olen tahtnud temaga rääkida, siis aru ma ei saagi, mis ta minust tahab. Loogiselt mõeldes tahab meid lohutada- vahest hoiab kätt samuti olen tundnud, et keegi lamab voodis kõrval, jne. vahest olen kuulnud samme, mitu korda on äratuskelle helisema pannud (tema kell oli), asju maha lükanud. On n ädanud mulle nägemusi oma surmast- lahkamislaual lamamist jne. Aga samas, kuidas ja kes seda tegi ma ei näe. Enam ei karda, alguses küll tekkis väike paanika. Aga minu arust on temal probleem sellega, kuidas ta suri ja hing ei saa rahu, kuidas talle seda anda, mina ei tea. Polnud abi ka nn. selgeltnägijast kelle juures käisin. Aga võib-olla peaksin oma sisetunnet ja vaistu usaldama.
Äkki oskate soovitada? Küünlad, palved jne on juba läbi proovitud.
Niipalju tahtsin veel lisada, et ilkujaid teemal mine psühhiaatri juurde, pole mõtet väga tõsiselt võtta, kõik ei saagi sellisest asjast aru, kahjuks. Minu mees vaatas ka mind nagu poolopakat, kui oma kogemustest talle rääkisin. Rohkem temaga sel teemal ei räägi. Mina pean ennast õnnelikuks, et mulle on antud võime tunda ja kogeda ka teispoolsust. Ja tegelikult ei ole vaimolendid pahad, lihtsalt meie enda eelarvamused tekitavad meis hirmu.
Autor: Natu
Aeg: 11-10-09 13:20
Mul juhtus selline asi, kui olin 19. Mitu ööd ei saanud magada, olin nagu une ja ärkvel oleku vahel. Keegi oli minu toas ja lähedal. Füüsiliselt olin nii väsinud, vaimselt kurnatud. Tahtsin juba täiega magama jääda, aga selline tunne oli, et keegi nagu piinaks täiega. Vähkresin terve öö unetult ja läksin juba päris närvi. Teine öö kestis sama asi. Kolmas öö ma ei julgenud enam oma tuppa minna ja istusin valgeni (see oli suvel) õues ühe tolleaegse sõbraga. Siis sain paar ööd rahulikult magada ja see asi hakkas ununema. Ühel päeval sain aga sõnumi, mis teatas, et mu vanaema on surnud. Sõnum saadeti mulle neli päeva enne kätte saamist (kasutasin kahte sim kaarti tol ajal ja täitsa juhuslikult panin just selle sisse korraks), arvutuste järgi sain aru, et need ööd juhtusid just enne tema surma. Ilmselt ta siis tahtis mulle veel teada anda, et teda vaatama läheksin (ta oli kaugemal vanadekodus). Mina ei saanud nendest märkidest aga aru ja siis olid järgmisel päeval juba matused, kus nägin ainult kirstu.
Autor: kukimuki
Aeg: 11-07-09 22:41
Ei ole siin miskit imelikku ehk niikaua ei usu kui ise kuuled ja näed.
Töötasin ühes kesklinna kohvikus ja olin üks viimaseid äraminejaid ning alati kui kohvik tühjemaks jäi nii peale kella 23-e hakkasid koridoris käima sammud ,igasugused mõned naise,mõned mehe omad,üks lohistas tuhvleid ,tundsin ennast turvaliselt,sest arvasin et ei ole üksi,kuni avastasin,et sammud läksid lukustatud ukse taha ja valvuri jutu järgi oli maja tühi.
Arvan,et möödunud aegade hääli ja kummitusi mängib meile ette ühendväli ehk Maa teadvus.
Autor: köki-möki
Aeg: 11-07-09 23:00
Oli ka kunagi juhus, kesklinnas kohvikus- olime öösel koos töökaaslasega tagaruumis ja ees käisid mehe tugevad sammud- edasi ja tagasi.
Kontrollisime kõik uksed olid kinni, ikka sammud.
Jätsime tule põlema, sammud kadusid kuid järgmisel päeval saime teate, et kohviku teise omaniku vend oli öösel samal ajal maha lastud.
Autor: Piret
Aeg: 11-08-09 15:39
Lugesin ja mõtlesin, teemaalgataja, Sa oled samme kuulnud nii üksi kui teistega koos olles ning ERINEVATES kohtades, reeglina põgenenud. Ma kaldun arvama, et sammuja on n.ö. Sinu peale suunatud, mitte mahajäetud kohtade peale. Kahjuks ei tea Sinust, Sinu lapsepõlvest vm midagi. Võid ju proovida- kui juhtud kusagil veel kuulma- jää seisma ja küsi, mida ta tahab?
Endal 1 juhus- kolmandal päeva peale vanaema surma - / mina magan maja II korrusel, kuhu viib trepp, vanaema elas minu kõrvaltoas/ olin kell 23 voodis ja unelesin, kui kuulsin, et keegi tuleb raskelt trepist üles, läheb avab minu kõrvaltoa uks, siis akna juude, teeb akna lahti ja paneb kinni. Ma läksin trepile ja karjusin , ära kolista nii palju,ema, ma ei saa üldse magada. Siis läksin trepist alla ja vaatasin, et ema hoopis magab.
No vanaema käis külas ja tegi neid liigutusi, mida ta elavanagi tegi- sada korda päevas kontrollis akent.Me olime vanaemaga lähedased.
Autor: köki-möki
Aeg: 11-08-09 16:59
Aga selline olukord siis.
Sellel aastal hingede õhtul teen voodit ülesse ja tunnen keegi läheb minust mööda, olin üksi toas kedagi ei olnud.
Mõtlesin ok, sest ma ei karda.
Juba poolmagades tunnen keegi tuleb hellat voodisse, selja tagant, võtab mu kaissu, selline imeline tunne tekkis, selline soojuse kaitstuse tunne.
Tõusin istuli ja ütlesin- ma ei karda sind- aga ole hea mine ära olen rampväsinud- tahan üksi magada.
Hommikul mõtlesin, mida- nägin und kuid siis meenus, et ärkvel olles ju oli keegi veel toas.
Nii paar kuud tagasi tuli ka öösel, vist see sama pani öösel käe hellat mu pele aga seekord haitus ise.
Nii kahju, et ei küsinud- kes ta on ja mida tahab.
Imelik aga tundus selline kõhnemapoole- nooremapoolne meesterahvas olema.
Kui nüüd veel tuleb- küsin raudselt, kas saan sind aidata, või hoopis aitad sina mind- mingi sisetunne ütleb, et keegi tahab midagi teisest ilmast õelda, nagu oleks keegi kes alles viibib siin--nii 40 päeva peale surma.
Isegi aiman kes ta on, kui veel tuleb siis räägin teile edasi.
Autor: öös juhtub
Aeg: 11-09-09 15:08
Kell oli ehk 23-e ringis,kui voodisse heitsin.10-15 minutit hiljem kuulsin,et välisuks tehti lahti ja keegi tuli sisse.Mees oli alles paar tundi tagasi tööle läinud-taksojuht.Mõtlesin,et kuis ta küll nii kiiresti tagasi tuli.Imestasin veel,et eestoas tuld põlema ei pandud,ukse alt paistaks valgus.Siis läksid sammud diivani poole,oletasin,et ju ta pikutab teleka ees veitsa.Jäin magama ja ärkasin kella 3-e paiku uuesti ukse avamise peale.Tulin üles ja nägin meest koju tulemas.Imestusega küsisin,mitu korda ta koju tuleb,kas käis siis vahepeal veel tööl või.Mees vaatas mind nagu lolli,ta justkui alles kohe tuligi.
Autor: kui olin 20
Aeg: 11-10-09 02:45
ja mu isa suri, siis matuseõhtul kis äkki uksekell
läksime emagaa avama...mitte kedagi...
siis läksime üles ja jõime veidi teed...uus uksekell...ja jälle polnud ukse taga kedagi.
läksime siis rääkisime ka naabritele oma muret.
otsisime koos naabritega kogu aia läbi,sest hooväravast ei väljnud keegi, selle tegime kohe kindlaks juba teisel helistamisel...
aga ei olnud ka hoovis kedagi.
siis peale seda rohkem ei tülitatud...
Autor: camelia
Aeg: 11-10-09 12:02
No minul on ka sarnaseid kogemusi. Viimasel 3 kuul olen kogenud eriti tugevalt kellegi vaimolendi juuresolekut ja mitte ainult öösel, vahest ka päevasel ajal. Ilmselt tegu minu surnud vennaga- surma asjaolud ka segased- meie versioon tapeti. Aga niipalju kui mina olen tahtnud temaga rääkida, siis aru ma ei saagi, mis ta minust tahab. Loogiselt mõeldes tahab meid lohutada- vahest hoiab kätt samuti olen tundnud, et keegi lamab voodis kõrval, jne. vahest olen kuulnud samme, mitu korda on äratuskelle helisema pannud (tema kell oli), asju maha lükanud. On n ädanud mulle nägemusi oma surmast- lahkamislaual lamamist jne. Aga samas, kuidas ja kes seda tegi ma ei näe. Enam ei karda, alguses küll tekkis väike paanika. Aga minu arust on temal probleem sellega, kuidas ta suri ja hing ei saa rahu, kuidas talle seda anda, mina ei tea. Polnud abi ka nn. selgeltnägijast kelle juures käisin. Aga võib-olla peaksin oma sisetunnet ja vaistu usaldama.
Äkki oskate soovitada? Küünlad, palved jne on juba läbi proovitud.
Niipalju tahtsin veel lisada, et ilkujaid teemal mine psühhiaatri juurde, pole mõtet väga tõsiselt võtta, kõik ei saagi sellisest asjast aru, kahjuks. Minu mees vaatas ka mind nagu poolopakat, kui oma kogemustest talle rääkisin. Rohkem temaga sel teemal ei räägi. Mina pean ennast õnnelikuks, et mulle on antud võime tunda ja kogeda ka teispoolsust. Ja tegelikult ei ole vaimolendid pahad, lihtsalt meie enda eelarvamused tekitavad meis hirmu.
Autor: Natu
Aeg: 11-10-09 13:20
Mul juhtus selline asi, kui olin 19. Mitu ööd ei saanud magada, olin nagu une ja ärkvel oleku vahel. Keegi oli minu toas ja lähedal. Füüsiliselt olin nii väsinud, vaimselt kurnatud. Tahtsin juba täiega magama jääda, aga selline tunne oli, et keegi nagu piinaks täiega. Vähkresin terve öö unetult ja läksin juba päris närvi. Teine öö kestis sama asi. Kolmas öö ma ei julgenud enam oma tuppa minna ja istusin valgeni (see oli suvel) õues ühe tolleaegse sõbraga. Siis sain paar ööd rahulikult magada ja see asi hakkas ununema. Ühel päeval sain aga sõnumi, mis teatas, et mu vanaema on surnud. Sõnum saadeti mulle neli päeva enne kätte saamist (kasutasin kahte sim kaarti tol ajal ja täitsa juhuslikult panin just selle sisse korraks), arvutuste järgi sain aru, et need ööd juhtusid just enne tema surma. Ilmselt ta siis tahtis mulle veel teada anda, et teda vaatama läheksin (ta oli kaugemal vanadekodus). Mina ei saanud nendest märkidest aga aru ja siis olid järgmisel päeval juba matused, kus nägin ainult kirstu.
Subscribe to:
Posts (Atom)