Geobioloog Enn Parve on Virumaal üks tuntumaid paranähtuste uurijaid, kellel üleloomulike jõudude kohta oma seletus.
Kummituste teema on käesoleval suvel Eestis populaarne, sest Kanal 2 käivitas juunis sarja “Eesti kummitused”, millel arvukas vaatajaskond. Milline on teie kui tuntud geobioloogi hinnang Kanal 2 ettevõtmisele?
Olen võimalust mööda püüdnud jälgida selle telesarja saateid, sest käsitletav teema haakub küllalt tihedalt minu teise elukutse - geobioloog - problemaatikaga.
Meie maailm, nii füüsiline kui vaimne, ja elu olemasolu selles püsib ju tulenevalt energiate paljususe vastastikusest toimest ja põhjuse-tagajärje seaduse kehtivusest mis tahes valdkonnas. Siit ka “kummituste” olemuse otsene seos igasuguste kiirguslike energiaväljadega – kaasa arvatud informatsioonienergia.
Antud saate plusspooleks pean suhteliselt neutraalset konteksti. Vaatajale jäetakse ruumi ja aega oma nägemuse, arvamuse ja mõistmise kujundamiseks. Telesarja jälgijale pakutakse pildiridu sündmustest, kohtadest, inimestest, mälestustest, “legendidest”. Saategrupp ei suru peale oma ülepingutatud hoiakuid ja väärtushinnanguid ega püüa ka midagi vägisi ümber lükata.
Miinuseks on natuke lapsik müstika ja salapära hõngu hoidmine siiski väga tõsiste ja sageli ka inimeste elus oluliste ning pöördeliste nähtuste tegeliku olemuse kajastamisel.
Vähe on saadetesse põimitud arvestataval tasemel, ka teaduslikul, ekspertide arvamusi-seletusi-tõlgendusi psühholoogilise ja vaimse peenenergeetika lahtirääkimisel, näitamisel. Väga sooviks kuulda keskkonnaanomaaliate tõsiseid uurijaid Ilmar Soomeret, Igor Volket jt.
Kummitusi on samastatud piinatud hingedega. Milline on teie seletus neile?
Niinimetatud piinatud hinged on vaid üks pisike rühm kummituste kirevast “seltskonnast”.
Vaadates teemale laiemalt, kuuluvad siia veel orbid, poltergeism, nn luupainajad, haldjad, ahjualused, majavaimud, inglid, tondid jne. Ja nagu teada, pole nad sugugi kõik piinatud ja pahad. Sõna “orb” tuleb inglise keelest: other reality being – teise reaalsuse olend. Kui me vaatame sõna “kummitus” keelelis-sümbolistlikku tähenduslikkust, siis võiksime ju öelda ka “pingutus”, “paisutus”, “püüdlus” – et anda endast, oma reaalsusest märku meie füüsilise mateeria maailma.
See inimtunnetuse valdkond vajaks rahulikku pikemat jutuvestmist heas ja teema taustaga mõneti tuttavas seltskonnas, et mõista meid ümbritseva elu mitmetasandilisust veelgi paremini.
Iga meie päev on ju täidetud sündmuste, kohtumiste, erinevate inimeste, suhtumiste, suhtlemiste, probleemide, lahendamata tülide, vastatud ja vastamata jäänud küsimuste, heade ja halbade tegude, pidude ja sõdadega.
Sageli jäävad õiged põhjused välja selgitamata, õiged tagajärjed saavutamata. Siin tekivadki nii füüsilised kui vaimsed ebakõlad esialgu meie füüsikalises reaalsuses, mis kanduvad üle vaimsesse reaalsusesse koos sündmuste aegumise, inimeste surma või ebaõigete hoiakute ning suhtumistega. Alles jääb aga meenutus, mälestus, informatsioon kõigest olnust, tehtust, toimunust.
Tuletades jällegi meelde põhjuse-tagajärje seadust, hakkavad asjad, mis vajavad lõplikku ja õiget lahendust, ühel hetkel endast märku andma läbi energeetiliste pingete meie maailma füüsikalis-keemilises reaalsuses.
Üheks taolise nähtuse seletuseks saabki pidada kummituste olemasolu, mis tahes vormis või energias nad siis end ilmutavad. Seda ka unes või nägemustes.
Nägemus on ajulainete sageduslikke näitajaid aluseks võttes unest erinev teadvuse seisund, mille jooksul inimaju ja (ala)teadlik teadvus võtavad vastu neile suunatud või määratud informatsiooni kas siis sõnalis-häälelises või pildilises geomeetrias.
Seega olgem aupaklikud. Kuulakem, vaadakem, tunnetagem nad ära. Püüdkem mõista nende sõnumit, abipalvet või märguandeid-hoiatusi.
Ärge unustage, et kõik siin maailmas saab alguse ikkagi ainult meist endist. Prohvet Mohammed (u 570-632) on kunagi öelnud: “Inimese tõeline varandus on need head teod, mida ta maailmas teeb.”
Paraku on valitsev hoiak kummituslike nähtuste suhtes aegade hämarusest alates religioosse tasandi poolt kujundatud kuidagi halvustavaks, asjatut kartlikkust sisendavaks, nähtuse õiget olemust varjavaks.
Kas olete olnud ka ise kummituste ja muude üleloomulike nähtuste tunnistajaks?
Jah, on olnud võimalus isiklikult kohtuda kõrgema teadvusetasandi “kummitustega” siinsamas Virumaa metsades.
On olnud ka nägemusi. Nende informatiivne sisu on kinnitust leidnud hilisematel eluaastatel.
Mitu korda on lugupeetud Igor Volke kutsunud mind koostööd tegema keskkonnaanomaaliate ja nn UFO-juhtumite uurimisel. MTÜ Geopaatia Seltsi liikmena olen osa võtnud ekspeditsioonidest Tallinnas, Saaremaal, Hiiumaal, Vormsil, Lõuna-Eestis ja ka Virumaal.
Austades kaasinimesi, nende elupaiku ja aupaklikkusest kõrgemate elu- ning teadvuse vormide vastu, ei sooviks ma siiski täpseid kohti nimetada.
Millised on Virumaa tuntumad kummitustega seotud paigad? Millised on siinsed huvitavamad juhtumid?
Öeldakse, et kingsepal endal ei pidavat korralikke kingi jalas olema. Nii jään ka mina täpse vastuse oma kodukandi kummituste kohta võlgu.
Siiski meenuvad esmalt Essu mõisa tondid ja Kiltsi lossi valge daam kollase koerakesega; kirikhärra, kes õpetajate toast tulles tervitas hommikul vara koolijõudnud õpilasi ja neist möödudes trepil õhku haihtus; Liivi sõja aegu kahekordse laega keldrisse peidetud ja sinna jäänudki naised-lapsed, kes tänapäeval keldrist kartuleid tooma läinud koolipoisi nõnda ära ehmatanud, et too ummisjalu minema joostes uksedki lahti unustanud – külm võttis hulga kartuleid ära.
Paranähtustest on kirjutatud läbi ajaloo arvukalt raamatuid ja tehtud dokumentaalfilme. Kui tõsiselt võetavad on nendes filmides jäädvustatud paranähtused?
Raamatute puhul vaatan esmalt üle bibliograafia osa, kasutatud kirjanduse ja keda on otseselt tsiteeritud.
Olen lugenud Oskar Looritsat, Ilmar Soomeret, Jacques Valléed, William Baldwini, Lucy Pringle’it. Filmide puhul eelistan telekanalit Discovery Science. Kõik me näeme ju maailma erinevalt ja suhtelise tõe enda tarvis kujundab iga inimene ise.
http://www.virumaateataja.ee/270808/esileht/15048643.php
No comments:
Post a Comment