Lapsed.

Delfi naisteka foorumi müstikanurgas avaldatud kogemused.

Autor: Minul kogemus puudub
Aeg: 11-10-09 13:52

Norra TV3 näitab Tyra Banks-i jutusaadet ja seal olid korra külalisteks just lapsed, kel on seletamatud suhted teistpoolsusega. Ja tema kutsus just lapsed seepärast, et lapsed ei valeta, ei luuleta ja neid on võimatu ära osta. Enamusel neist olid need võimed alates ajast, mil nad oma elu mäletanud on. Seega ei tasu rääkida et "milko" tuli jne...Nähtamatud sõbrad...Ja ühe lapse ema pidas ka lapse lolliks jutuks, seni kuni laps teatas emale, et su õde tahab, et sa tal laseksid minna. Jutt siis lapse tädist, kellest lapsel aimugi polnud, emal oli kaksik-õde kes suri paar nädalat peale sündi :O Nii, et lapsed ei luuleta üldse ja kui asjad korduvad siis tasuks ikka tausta uurida.
Meile tuntud Maili Nõmm, või tema õde, täpselt ei tea, mäletab oma eelmisest elust kuidas ta 3 aastaselt (vanusega võin mööda panna) autoavariis surma sai.Algul peeti ka lapse lolliks mõlaks, hiljem tuli välja, et kõik mid ta mäletas oligi täpselt nii olnud :O

Autor: leya
Aeg: 11-12-09 14:27

Väikeste laste kohta on ennegi kirjutatud-räägitud, et nad tajuvad seda, mida täiskasvanu ei taju. Lastel muidugi on hea ettekujutusvõime jne. aga seda, et lasped tõesti midagi näevad, ei maksa pelgalt fantaasia alla liigitada. On väga palju asu-nähtusi, mida me seletada ei oska. See ei tähenda, et neil põhjust pole. Ka murdeeealised lapsed (eriti tüdrukud) tunnetavad-tajuvad rohkem.

Kui oma vennalast hoidmas (1,5 a) käin, siis olen lapse käitumises tajunud selliseid muutusi, mis ei ole loogiliselt seletatavad. Järsku, keset seda, kui me kahekesi midagi mängime, jääb laps vaatama ühte kindlasse kohta toa nurgas ja seletab oma pudikeeles, et kardab. Ronib mulle sülle ja hakkab nutma. Enne ta ei rahune kui teise tuppa läheme. Vahel jääb niisama vahtima ja näitab käega jälle selle nurga suunas ja üritab midagi seletada.

Samuti hakkab laps lihtsalt lambist keset und ägama ja siis karjuma ja ärkab. Seda last pole karistatud, tema peale pole karjutud. Vanemad on rahulikud ja tasakaalukad inimesed, kes oma last väga hoiavad, sest laps oli väga-väga oodatud ja vanemad pole verinoored. Seega, on üliväike võimalus, et see hirm on kuidagi vanemate käitumisega seotud. Juttude järgi on ka vanemad sellist asja märganud ega oska seda millegagi seletada.

Kunagi ammu rääkis üks venelanna mulle, kuidas temal käis kodus keegi magamise ajal teda kaisus hoidmas. naise vanaema oli siis seletanud, et kui on soe tunne, siis on hea deemon, kui külm ja haiseb, siis halb. veel seletas see naine, et tema nn külaline oli hästi soe ja üleni karvane. ja et see kaisutus oli olnud väga turvaline ja hea.

Autor: Miisu
Aeg: 11-12-09 16:56

Sul on korraga peas "desktopil" ehk kasutuses kümneid tuhandeid mõtteid. Kui miski tahab, et sa neist selle ühe ja õige välja valiksid, siis annab ta millegi ehmatavaga märku ja selle peale tuleb sul automaatselt see õige mõte pähe.

Minul on olnud nii, et üks konkreetne laul seondus ühe konkreetse inimesega. Ja korra raadiot kuulates ütles saatejuht, et tuleb mingi muu laul, aga tegelikult tuli hoopis see - mõtlesin, et nüüd on küll midagi juhtunud. Oligi. See inimene viidi salmonelloosiga haiglasse. Laulu alguse kellaaeg ja kiirabi kutse aeg läksid u. minutiga nihkesse ainult.

U. 12 tundi enne vanaema surma õppisin eksamiks ja elekter läks ära. Esimene mõte oli "vanaema ei ole enam" ja hakkasin ootama telefonihelinat, et ema helistaks ja ütleks. Tunnid läksid, ei mingit kõnet. Juba olin suht vihane, et miks ta ei helista ometi, ma ju TEAN. Ja järgmine hommik helistaski.

Kes see sihuke on, kes niiviisi asju ja mõtteid vastastikku mõjutada suudab, ei tea. Aga hea on, et ta seda teeb :)

leya

Minu sõbranna lapsega juhtus sarnane lugu. Tema nägi korduvalt hirmuunenägu. See unenägu algas tal kohe peale sündimist ja kestis kuni paari aasta vanuseni. Laps nimelt ärkas unepealt hirmust karjudes üles. Lõpuks, kui laps rääkima hakkas, selgus, et selles unes ajab teda taga üks onu...
Väga mõtlemapanev. Kust võtab vastsündinu sellise mälestuse?

Sinu vennalapse puhul täiesti usutav. Mitte ükski näägutamine ega lapse väärkohtlemine ei pane last "midagi nägema". Selge, et laps nägi midagi. Väikelapsed on tundlikumad. Edaspidi, kui laps juba rääkida oskab, võiksiet küsida, et kes seal toas oli? Ehk mäletab.