Sammud

Delfi naisteka foorumi müstika nurgakeses avaldatud kogemused.

Autor: kukimuki
Aeg: 11-07-09 22:41

Ei ole siin miskit imelikku ehk niikaua ei usu kui ise kuuled ja näed.
Töötasin ühes kesklinna kohvikus ja olin üks viimaseid äraminejaid ning alati kui kohvik tühjemaks jäi nii peale kella 23-e hakkasid koridoris käima sammud ,igasugused mõned naise,mõned mehe omad,üks lohistas tuhvleid ,tundsin ennast turvaliselt,sest arvasin et ei ole üksi,kuni avastasin,et sammud läksid lukustatud ukse taha ja valvuri jutu järgi oli maja tühi.
Arvan,et möödunud aegade hääli ja kummitusi mängib meile ette ühendväli ehk Maa teadvus.

Autor: köki-möki
Aeg: 11-07-09 23:00

Oli ka kunagi juhus, kesklinnas kohvikus- olime öösel koos töökaaslasega tagaruumis ja ees käisid mehe tugevad sammud- edasi ja tagasi.
Kontrollisime kõik uksed olid kinni, ikka sammud.
Jätsime tule põlema, sammud kadusid kuid järgmisel päeval saime teate, et kohviku teise omaniku vend oli öösel samal ajal maha lastud.

Autor: Piret
Aeg: 11-08-09 15:39

Lugesin ja mõtlesin, teemaalgataja, Sa oled samme kuulnud nii üksi kui teistega koos olles ning ERINEVATES kohtades, reeglina põgenenud. Ma kaldun arvama, et sammuja on n.ö. Sinu peale suunatud, mitte mahajäetud kohtade peale. Kahjuks ei tea Sinust, Sinu lapsepõlvest vm midagi. Võid ju proovida- kui juhtud kusagil veel kuulma- jää seisma ja küsi, mida ta tahab?
Endal 1 juhus- kolmandal päeva peale vanaema surma - / mina magan maja II korrusel, kuhu viib trepp, vanaema elas minu kõrvaltoas/ olin kell 23 voodis ja unelesin, kui kuulsin, et keegi tuleb raskelt trepist üles, läheb avab minu kõrvaltoa uks, siis akna juude, teeb akna lahti ja paneb kinni. Ma läksin trepile ja karjusin , ära kolista nii palju,ema, ma ei saa üldse magada. Siis läksin trepist alla ja vaatasin, et ema hoopis magab.
No vanaema käis külas ja tegi neid liigutusi, mida ta elavanagi tegi- sada korda päevas kontrollis akent.Me olime vanaemaga lähedased.

Autor: köki-möki
Aeg: 11-08-09 16:59

Aga selline olukord siis.
Sellel aastal hingede õhtul teen voodit ülesse ja tunnen keegi läheb minust mööda, olin üksi toas kedagi ei olnud.
Mõtlesin ok, sest ma ei karda.
Juba poolmagades tunnen keegi tuleb hellat voodisse, selja tagant, võtab mu kaissu, selline imeline tunne tekkis, selline soojuse kaitstuse tunne.
Tõusin istuli ja ütlesin- ma ei karda sind- aga ole hea mine ära olen rampväsinud- tahan üksi magada.
Hommikul mõtlesin, mida- nägin und kuid siis meenus, et ärkvel olles ju oli keegi veel toas.
Nii paar kuud tagasi tuli ka öösel, vist see sama pani öösel käe hellat mu pele aga seekord haitus ise.
Nii kahju, et ei küsinud- kes ta on ja mida tahab.
Imelik aga tundus selline kõhnemapoole- nooremapoolne meesterahvas olema.
Kui nüüd veel tuleb- küsin raudselt, kas saan sind aidata, või hoopis aitad sina mind- mingi sisetunne ütleb, et keegi tahab midagi teisest ilmast õelda, nagu oleks keegi kes alles viibib siin--nii 40 päeva peale surma.
Isegi aiman kes ta on, kui veel tuleb siis räägin teile edasi.


Autor: öös juhtub
Aeg: 11-09-09 15:08

Kell oli ehk 23-e ringis,kui voodisse heitsin.10-15 minutit hiljem kuulsin,et välisuks tehti lahti ja keegi tuli sisse.Mees oli alles paar tundi tagasi tööle läinud-taksojuht.Mõtlesin,et kuis ta küll nii kiiresti tagasi tuli.Imestasin veel,et eestoas tuld põlema ei pandud,ukse alt paistaks valgus.Siis läksid sammud diivani poole,oletasin,et ju ta pikutab teleka ees veitsa.Jäin magama ja ärkasin kella 3-e paiku uuesti ukse avamise peale.Tulin üles ja nägin meest koju tulemas.Imestusega küsisin,mitu korda ta koju tuleb,kas käis siis vahepeal veel tööl või.Mees vaatas mind nagu lolli,ta justkui alles kohe tuligi.

Autor: kui olin 20
Aeg: 11-10-09 02:45

ja mu isa suri, siis matuseõhtul kis äkki uksekell
läksime emagaa avama...mitte kedagi...
siis läksime üles ja jõime veidi teed...uus uksekell...ja jälle polnud ukse taga kedagi.
läksime siis rääkisime ka naabritele oma muret.
otsisime koos naabritega kogu aia läbi,sest hooväravast ei väljnud keegi, selle tegime kohe kindlaks juba teisel helistamisel...
aga ei olnud ka hoovis kedagi.
siis peale seda rohkem ei tülitatud...

Autor: camelia
Aeg: 11-10-09 12:02

No minul on ka sarnaseid kogemusi. Viimasel 3 kuul olen kogenud eriti tugevalt kellegi vaimolendi juuresolekut ja mitte ainult öösel, vahest ka päevasel ajal. Ilmselt tegu minu surnud vennaga- surma asjaolud ka segased- meie versioon tapeti. Aga niipalju kui mina olen tahtnud temaga rääkida, siis aru ma ei saagi, mis ta minust tahab. Loogiselt mõeldes tahab meid lohutada- vahest hoiab kätt samuti olen tundnud, et keegi lamab voodis kõrval, jne. vahest olen kuulnud samme, mitu korda on äratuskelle helisema pannud (tema kell oli), asju maha lükanud. On n ädanud mulle nägemusi oma surmast- lahkamislaual lamamist jne. Aga samas, kuidas ja kes seda tegi ma ei näe. Enam ei karda, alguses küll tekkis väike paanika. Aga minu arust on temal probleem sellega, kuidas ta suri ja hing ei saa rahu, kuidas talle seda anda, mina ei tea. Polnud abi ka nn. selgeltnägijast kelle juures käisin. Aga võib-olla peaksin oma sisetunnet ja vaistu usaldama.
Äkki oskate soovitada? Küünlad, palved jne on juba läbi proovitud.
Niipalju tahtsin veel lisada, et ilkujaid teemal mine psühhiaatri juurde, pole mõtet väga tõsiselt võtta, kõik ei saagi sellisest asjast aru, kahjuks. Minu mees vaatas ka mind nagu poolopakat, kui oma kogemustest talle rääkisin. Rohkem temaga sel teemal ei räägi. Mina pean ennast õnnelikuks, et mulle on antud võime tunda ja kogeda ka teispoolsust. Ja tegelikult ei ole vaimolendid pahad, lihtsalt meie enda eelarvamused tekitavad meis hirmu.

Autor: Natu
Aeg: 11-10-09 13:20

Mul juhtus selline asi, kui olin 19. Mitu ööd ei saanud magada, olin nagu une ja ärkvel oleku vahel. Keegi oli minu toas ja lähedal. Füüsiliselt olin nii väsinud, vaimselt kurnatud. Tahtsin juba täiega magama jääda, aga selline tunne oli, et keegi nagu piinaks täiega. Vähkresin terve öö unetult ja läksin juba päris närvi. Teine öö kestis sama asi. Kolmas öö ma ei julgenud enam oma tuppa minna ja istusin valgeni (see oli suvel) õues ühe tolleaegse sõbraga. Siis sain paar ööd rahulikult magada ja see asi hakkas ununema. Ühel päeval sain aga sõnumi, mis teatas, et mu vanaema on surnud. Sõnum saadeti mulle neli päeva enne kätte saamist (kasutasin kahte sim kaarti tol ajal ja täitsa juhuslikult panin just selle sisse korraks), arvutuste järgi sain aru, et need ööd juhtusid just enne tema surma. Ilmselt ta siis tahtis mulle veel teada anda, et teda vaatama läheksin (ta oli kaugemal vanadekodus). Mina ei saanud nendest märkidest aga aru ja siis olid järgmisel päeval juba matused, kus nägin ainult kirstu.