Sunday, June 20, 2010

Inimröövid: ajalüngad ning regressivhüpnoosiga selguv tõde


Loen praegu Dolores Cannoni raamatut “ The Custodians “.
Mõtlesin, et tõlgin inimröövi juhtumeid sealt raamatust.

Paljud uurijad on uurinud kadunud aja juhtumeid, kui mitu tundi on möödunud seletamatult ilma isiku ajavahest teadmata. Aga ma leidsin kontseptsiooni, mille leian olevat veelgi veidrama: juhtumid kokkusurutud ajast. See on siis, kui tegevused toimuvad palju vähema ajaga, kui reaalne oleks. Loomulikult on mõlemad need nähtused näited aja müstilisest moonutatusest osaleja vaatepunktist võttes.
Meid on takistanud arengust kinnijäämine meie kontseptsioon lineaarsest ajast. On öeldud, et oleme võib-olla ainuke planeet universumis, mis on leiutanud viisi mõõta midagi, mida ei ole olemas. Mulle on öeldud mitu korda minu töökäigus, et aeg on ainult illusioon, inimese väljamõeldis. Tulnukatel ei ole seda mõistet, ja nad ütlesid mulle, et inimene ei reisi senini kosmoses kuni ta saab üle, valest ideest aja kohta.

Kadunud aja juhtumid võivad olla seotud tulnukate inimrööviga, samas võivad ka mitte. Tihti inimese teadvus blokeerib ise mingil põhjusel teatud sündmused oma elust. Just ebameeldivast sündmusest. Aja möödudes ununeb viimanegi detail ja hiljem tühimikule mõeldes võib inimesele jääda petlik mulje müstilisest ajalüngast ning arvamus, et nad on sattunud tulnukate inimröövi ohvriks.

Ajalünga juhtum 1972 aastal, Massachusetts, hüpnotiseeritav Tom.

Tom tahtis uurida ajalünka mis teda siiani häirib. Ta oli käinud ärikohtumisel kliendi kodus. Seal viibis ka teisi inimesi ning nad söid kõik koos õhtust. Õhtu edenedes ja päris hilisel õhtutunnil tegi üks naistest talle ettepaneku veeta öö tema korteris selle asemel, et ette võtta pikk sõit järgevasse linna, kus Tom elas.
Kuna naine juhtis autot tollel õhtul, mäletas Tom, et oli märganud heledat valgust puudekohal taevas. See tundus tegevat naise närviliseks. Rohkem ta midagi sellest õhtust ei mäletanud kui et järgnevalt oli hommikul ärganud naise korteris. Ta ei olnud tarvitanud narkootikume ega alkoholi ja ei suutnud siiani seletada seda aja lünka. Vähese aja mõõdudes pärast toda õhtut olevat naine kolinud minema ja ta ei teadnud kuhu nimelt. Ta mäletas naist päris kummalisena, ta ei olevat olnud eriti sõbralik ega suhtlusaldis.
Hüpnoosi ajal läks ta tagsi sündmuse juurde, mäletas täpset sündmuse kuupäeva ja kirjeldas maitsvat õhtusööki. Ta esitas palju detaile mida tema teadvus oli varem unustanud. Paljud detailid ei puutunud sündmusesse kuid näitasid et kõik informatsioon on alles ja kättesaadav.
Naise nimi oli Stella ja Tom ütles, et tema auto olevat olnud uus 1972 aasta Pontiac Firebird. Oli peaaegu kesköö kui nad sõitsid mööda kruusa teed tema korteri suunas ja talle meenud nende ainuke vestlus. Siis arvas ta nägevat oma silmanurgast tulepalli või “langevat tähte “. Nad vaatasid kuidas valgus taevas muutus heledamaks ja näis neile lähenevat.
Auto mootor suri järsku välja ja auto peatus keset teed. Stella oli hirmunud kuid imelikul kombel reageeris tom teisiti. Ta tundis ennast järsku väga väsinuna ja hakkas magama jääma. See ei olnud kindlasti normaalne reaktsioon. Teadsin, et tema alateadvus oli ärkvel ja ma saan esitada sellele küsimusi.
Tema alateadvus ütles mulle, et mõlemad, nii tema kui Stella magasid ja autot ümbritses ere valgus mis valgustas auto sisemuse täielikult. Auto uksed avanesid ja nende magavad kehad eemaldati autost. Ma küsisin, et kes nad autost välja tõstsid.
“ Nad näevad välja nagu inimesed. Ühel mehel on pruunid juuksed ja teisel blondimad juuksed. Äsja võtsid nad meid autost välja ja nüüd uurivad auto sisemust. Järgmiseks vaatavad nad meid. Neil on mingi asi, mida nad meie kohal hoiavad. Siis panevad nad meid autosse tagasi.”
Ta selgitas, et nad hoidsid tema teadvuseta keha püstiasendis ja liigutasid mingit instrumenti üles alla mööda keha piirjooni. Instrument tegi kliksuvat heli kui seda liigutati. Ma eeldasin, et ta olevat olnud raske tõstmiseks, Tom nõustus, kuid väitis, et see nõudis nendelt vähest pingutust.
Ma palusin kirjeldada instrumenti. “Näeb välja nagu telekaantenn ja vilgub värviliselt neoon rohelisest violetseni. Värvid ümbritsevad instrumenti kui see liigub üle keha ja ma kuulen kliksuvat heli. Ma ei tea milleks see mõeldud on.”
Seejärel asetati nad autosse tagasi. Mootor töötas nüüd ja nad liikusid edasi mööda teed. Mehed ja valgus oli kadunud. Stella ütles, “Ma vist jäin sekundiks magama. Ma olen vist tõeliselt väsinud.” Tom tundis samuti suurt väsimust. Siis vaatas Stella kella ja oli hämmastunud kui nägi kellaaega “ Issand! Kell on 02.30! Kas me ei lahkunud sealt südaöö ajal? Ah ma ei tea!” Nad mõlemad vältisid sellele mõtlemast sõites tema korteri suunas. Tom tundis nagu oleks keegi ta energiast tühjaks tõmmanud. Kui nad korterisse jõudis vajus ta surmväsinult Stella poolt viidatu voodisse ja ärkas alles hommikul telefoni helina peale.
Ma küsisin tema alateadvuselt, kas too teadis selle imeliku instrumendiga ülevaatuse põhjust. See vastas “ Jah, ma tean miks. Stella pärast. Ta töötab Bostonis ettevõttes, kes valmistab ette militaarset salajast tehnikat Vietnami sõja tarvis. Tal on pääs erineva tähtsa informatsiooni juurde. Ma arvan, et tegelikkuses tahtsid nad temalt infot, mitte minult. Ma lihtsalt sattusin olema seal ajal kui nad temaga kontakteerusid. Nad jälgivad teda ja tõenäoliselt on kontakteerunud temaga mitmeid kordi minevikus. Ma teadsin, et midagi on valesti sest ta näis alati piiripeal olevat. Ta on kahtlustav ja ei sõbrune kergesti. Ta on ka palju kolinud. Enne Massachusettsi elas ta Kalifornias, enne seda Hawail ja enne seda Jaapanis. Ta on reisinud üle kogu maailma.

Dolores: Kas nad mõõtsid teda samuti selle instrumendiga?
Tom: Ma ei näinud mida nad temaga tegid kuna nad tegelesid minuga sellel ajal. Ma tean, et nad tegid midagi muud temaga. Neil oli mingisugune kontakt temaga.

D: Milleks see instrument mõeldud oli?
T: Sarnane meie praegusele skannerile. See uuris minu siseelundite funktsioneerimist. See mõõtis ka minu ajulaineid. Nad mõjutavad inimesi ajulainete kaudu. Aga need inimesed ei olnud halvad. Nad ei olnud külmad ega emotsioonitud, nad lihtsalt jälgisid teda kuna olid hirmunud, et ta võib millegiga seotud olla. Nagu spionaaz. See on üks põhjus, miks nad teda jälgivad kuna tal on palju informatsiooni. Stellal on kraad raadio bakterioloogias ja PHD elektrotehnikas. Ta on väga intelligentne naine.

D: Kas nad proovisid temalt sedasi informatsiooni kätte saada?
T: Ei. Nad teadsid juba kõike mida tema teadis kuna nad saavad lugeda tema mõtteid. Kuid ta on neile tähtis sellel või mingil teisel põhjusel. Ma ei tea.

D: Miks on nad mures, et ta võib olla seotud spionaaziga. Mis vahet seal nende jaoks on?
T: Tal oli see probeel. Talle on lähenetud inimeste poolt Nõukogude blokeeritud riikidest. Nad olid talle andmas 100 000 dollarit kuid ta ei võtnud pakkumist vastu. Ta kolis.
D: Kas need olendid on mures, et ta võiks spioneerimisega tegeleda? Kas sa pead seda silmas?
T: Ei, nad ei olnud mures, et ta seob ennast spioneerimisega või midagi sellist. Nad on üks inimestest keda nad jälgivad. See on kõik. Ja tal on pääs erinevate teaduslike allikate juurde, sellepärast teda jälgitaksegi.

D: See informatsioon, mida sa mulle räägid temast, kas see on midagi mida sa teadsid või sa just praegu õpid teda tundma?
T: Noh, ma teadsin, et tal on kraad. Ja ma teadsin, et ta töötas sellest Bostoni lähedal olevas ettevõttes ja et sellel on midagi tegemist elektrotehnikaga. Ma ei teadnud, et ta oli seotud spionaaziga.

D: Siis see on midagi mida sa alles praegu teada saad tema kohta, mida sa varem ei teadnud?
T: Jah, ta on väga häiritud sellest jälgimisest ja sellepärast ta nii palju rändabki. Ta proovib neist vabaneda. Ta lahkus varsti pärast toda juhtumit. Ma arvan, et ta lahkus Massachusettsist kuna ma ei saanud temaga ühendust.

D: Sa ei kohandu teda enam?
T: Ei, ta pidi minema...( paus ja siis üllatunult ) Houstonisse. Stella viidi üle Houstonisse. Sellepärast ta lahkus.

D: Olgu. Kas sul on olnud sarnast kogemust peale selle kuupäeva, mingit valgust või midagi?
T: Ei, rohkem pole midagi olnud. See oli ainuke kord.

Käesolev juhtum on huvitav minu jaoks kuna subject ( minu hüpnotiseeritav ) ei ole olendite objekt. Kogu sündmustik ei puudutanud tegelikult teda ja seega välistab võimaluse, et see oleks hüpnotiseeritava fantaasia.


The Custodians lk 26-29.

No comments: